/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/05/02/14523580t1hc6b3.jpg)
Välisministeerium ja Eesti teaduste akadeemia kuulutasid välja konkursi Arktika uuringuteks.
Riik toetab Eesti teadlaste osalemist Arktika uuringutes
Kliimamuutuste eesliinil oleva Arktika tulevik on piirkonna riikide ja rahvusvahelise kogukonna ühine vastutus. Piirkonna lähiriigina soovib Eesti anda oma panuse Arktika kestliku arengu tagamisse ja selleks on Eestil parimad võimalused rahvusvahelise teaduskoostöö kaudu.
Välisministeerium soovib koostöös teaduste akadeemiaga viia Eesti teadlaste Arktika-teemalise teadustöö püsivale alusele ning tõsta seeläbi Eesti nähtavust vastavas rahvusvahelises koostöös. Seega kuulutavad välisministeerium ja Eesti teaduste akadeemia välja konkursi Arktika uuringute uurija-professuuride toetamiseks.
Uurija-professuuride ellukutsumise eesmärk on toetada Eesti teadlaste osalemist Arktika uuringutes ning kasvatada Eesti teadlaste Arktika tundmist ja võimekust osaleda Arktika-alastes olulistes kõrgetasemelistes rahvusvahelises teadusuuringutes. Iga professuur koosneb ühest teemapõhisest akadeemia uurija-professorist ja üldjuhul teda toetavast väikesest uurimisrühmast.
„Eesti visiitkaart Arktikaga seotud rahvusvahelises koostöös on meie teadlased. Eesti teadlaste edukas tegevus Arktika ees seisvatele probleemidele lahenduste otsimisel teenib nii Arktika kestliku arengu tagamise kui ka Eesti välispoliitika eesmärke,“ lausus välisministeeriumi asekantsler Märt Volmer.
Eesti on kõige põhjapoolsem mitte-Arktika riik ja piirkonna arengutest otseselt mõjutatud.
Uurija-professuuri sihttoetus võimaldab teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis Arktika uuringutega tegeleval tunnustatud teadlasel keskenduda teadusuuringutele ning üles ehitada Arktika uuringutega tegelevat teadusrühma.
Uurija-professoriks ja uurija-professuuri sihttoetusele võib kandideerida isik, kellel on Eesti doktorikraad või sellele vastav välisriigi akadeemiline kraad ning kes vastab teemapõhise akadeemia professori kvalifikatsiooninõuetele. Kandideerijalt eeldatakse jätkuvat rahvusvahelisel tasemel teadustööd ja edukat uurimistoetuste täitmist. Uurija-professorit toetava uurimisrühma potentsiaalsed liikmed võivad olla doktorandid, nooremteadurid, teadurid või vanemteadurid, põhjendatud juhtudel ka magistrandid.
Arktika uurija-professuuri toetus on 60 000 eurot, millest kaetakse ka Arktika uuringutega tegeleva uurimisrühma ülesehitamisega seotud kulud. Käesoleval aastal antakse välja kaks uurija-professuuri toetust. Toetusele saab kandideerida kuni 30. maini 2022.
Eesti on kõige põhjapoolsem mitte-Arktika riik ja piirkonna arengutest otseselt mõjutatud. Eesti kandideeris 2021. aasta kevadel Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks, et osaleda sisukalt piirkonna kestliku arengu eest vastutava peamise rahvusvahelise foorumi töös. Välisministeerium tegutseb Eesti tugevamaks sidumiseks Arktikaga seotud koostööga nii kahe- kui ka mitmepoolsetes kooslustes. Seda eesmärki teenib ka aasta lõpuks valmiv välisministeeriumi Arktika tegevuskava.