Ookeanielustikku ähvardav massväljasuremine pakub konkurentsi isegi Triiase ajastul toimunule
1. mai 2022, 16:00
Kui inimkond kiiremas korras kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada ei suuda, seisab aastaks 2300 elu ookeanides silmitsi väljasuremissündmusega, mis pakub konkurentsi isegi kauges minevikus toimunule, kirjutavad teadlased ajakirjas Science avaldatud artiklis.
Teadustöös püüdsid autorid välja selgitada praeguste liikide taluvuspiirid – ülesanne oli keeruline, sest sellist tööd varem tehtud ei olegi. Nad võtsid aluseks prognoositavad meretemperatuurid ja hapnikutaseme kahanemise näitajad ning kombineerisid need mudelis liikide füsioloogiliste omadustega.
Tulemused on ärevust tekitavad: kui me oma senises tegevuses midagi ei muuda, võib mereökosüsteemides kogu planeedil toimuda massväljasuremine, mis on võrreldav Permi ajastu lõpul toimunuga, mil soojenemise ja hapniku vähenemise tõttu hukkus hinnanguliselt 96 protsenti mereliikidest. Tänased trendid on toonastega üsna sarnased.
Kuigi liike kaoks enim troopilistest ookeanidest, suudaksid paljud liigid neilt aladelt siiski kõrgematele laiuskraadidele ümber asuda. Polaarliikidele aga alternatiivseid elupaiku lihtsalt enam ei olekski.
Artikli autorid Justin Penn ja Curtis Deutsch, kes on mõlemad seotud nii Washingtoni kui Princetoni ülikooliga, märgivad, et kui suudame globaalset soojenemist kahe kraadini piirata nagu on seatud eesmärgiks Pariisi leppega, oleks võimalik sellist katastroofi vältida. Eelistatud eesmärki – soojenemise piiramist 1,5 kraadini - on ÜRO kliimaekspertide sõnul praeguste rahvusvaheliste lepetega aga võimatu saavutada.
«Kuna liikide väljasuremine meredes ei ole veel võtnud nii tõsiseid mõõtmeid, kui maismaal, on ühiskonnal aega see trend ümber pöörata,» kirjutasid teadlased Malin Pinsky ja Alexa Fredston.
Milliseks meie tulevik parimate ja halvimate võimalike stsenaariumite vahel kujuneb, määravad inimkonna valikud nii kliimamuutuste kui ka elupaikade hävitamise, ülepüügi ja rannikureostuse piiramisel.