Värske raport: iga viies roomajaliik maailmas on väljasuremisohus

Ka maailma suurim mürgimadu - kuningkobra (pildil) - on ohualtis seisundis. Foto: Skanda Gautam

Vähemalt viiendikku roomajaliikidest – sealhulgas ka kilpkonni ja krokodille - ähvardab väljasuremine, selgub kolmapäeval avaldatud maailma esimesest globaalse mastaabiga hinnangust roomajate kaitseseisukorra kohta.

Ajakirjas Nature avaldatud uuringus hindasid sajad teadlased üle maailma 10 196 roomajaliigi kaitseseisundit Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punase nimekirja kriteeriumite alusel. Nad leidsid, et vähemalt 1829 ehk 21 protsenti liikidest olid kas ohualtid, eriti ohustatud või äärmiselt ohustatud seisundis. «Ohustatud liikide arv on lihtsalt tohutu,» ütles AFP-le uuringu kaasautor Neil Cox, kes juhib IUCNi rahvusvahelise elurikkuse hindamise üksust.

Kõige kehvemas seisundis on krokodillid ja kilpkonnad, kellest vastavalt 58 ja 50 protsenti on ohustatud. Coxi sõnul võib selles eelkõige süüdistada inimtegevust – krokodille tapetakse nende liha saamiseks või vahel ka hirmust, kilpkonni himustavad jälle lemmikloomadega kauplejad.

Laiemalt on liikide väljasuremise põhjuseks aga eelkõige põllumajandus, metsaraie ja võõrliikide levik. Elurikkuse drastilist vähenemist peetakse üha enam ohuks ka inimkonna toimimisele ning kuigi see probleem kipub tihti vaeslapse rolli jääma, on tegelikult tegu vähemalt sama olulise ohuga kui seda on kliimamuutused. Mõlemad protsessid on ka omavahel tihedalt põimunud – uuringu autorid hindavad, et kliimamuutused kujutavad endast otsest ohtu umbes 10 protsendile roomajaliikidest. Samas märgivad nad, et tõenäoliselt on seda arvu uuringus veidi alahinnatud ja oht on tegelikult suurem.

Üheks infopuuduse põhjuseks peetakse muuseas asjaolu, et inimesed roomajaid paraku eriti karismaatiliseks ei pea.

Teadlased leidsid üllatusega, et teistele loomadele suunatud kaitsetegevused olid teatud määral hästi mõjunud ka roomajate olukorrale, kuid nad rõhutavad siiski kasvavat vajadust konkreetselt roomajatele suunatud kiireloomulisele kaitsele. Enim leiti ohustatud roomajaid Kagu-Aasiast ja Lääne-Aafrikast ning autorid märgivad, et vähem on ohustatud need liigid, kes elavad kuivemates elupaikades nagu kõrbed ja rohumaad. Metsaloomadega on aga hoopis kehvem lugu.

Sellise mastaabiga uuring on roomajate puhul maailmas esmakordne. Teiste loomaklasside olukord on siiani olnud üsna hästi dokumenteeritud - varem oli teada, väljasuremine ohustab enam kui 40 protsenti kahepaiksetest, 25 protsenti imetajatest ja 13 protsenti lindudest. Terviklikku pilti ohustatud roomajate osakaalust teadlastel aga siiani polnud.

Üheks infopuuduse põhjuseks peetakse muuseas asjaolu, et inimesed roomajaid paraku eriti karismaatiliseks ei pea – neil puudub nn nunnufaktor, mis paljudel karvastel loomadel kahtlemata olemas on. Seetõttu on vahel keeruline nii uuringute kui kaitsetegevuse jaoks rahastust leida – ka kõnealune töö võttis aega 15 aastat ning viibis just vahendite puudumise tõttu.