Kaks eurooplast tiirlevad nüüd korraga orbiidil
/nginx/o/2022/03/16/14429601t1h4adc.jpg)
28. aprill 2022, 14:06
/nginx/o/2022/04/28/14513896t1h9b2f.jpg)
Uus astronautide meeskond Crew-4 jõudis edukalt rahvusvahelise kosmosejaama ISS pardale, nende hulgas ka eurooplanna Samantha Cristoforetti, teatab Euroopa kosmoseagentuur (ESA).
ESA astronaut Samantha Cristoforetti ja tema NASA kolleegid Kjell Lindgren, Robert Hines ja Jessica Watkins põkkusid rahvusvahelise kosmosejaamaga neljapäeval, 28. aprillil kell 01.37 CEST (02.37 meie kella järgi).
Cristoforetti jaoks on see juba teine ISS-i missioon. Varasem ekspeditsioon järjenumbritega 42/43 toimus vahemikus 23. november 2014 kuni 11. juuni 2015 ning on seni Euroopa astronautidest pikim järjepidev lähetus kosmosejaamas. Uue, 67. ekspeditsiooni koodnimetus on Minerva.
Crew-4 teekond kosmosesse
Crew-4 nime kandev kollektiiv startis kolmapäeval, 27. aprillil kell 09.52 CEST USA-s Floridas asuva NASA Kennedy kosmosekeskuse stardiplatvormilt 39A. Stardist põkkumiseni vältas lend kokku pea 16 tundi. Missiooni lennutas orbiidile SpaceXi ehitatud Crew Dragon klassi kosmoselaev «Freedom».
Samantha tegutses lennu ajal missioonispetsialistina ning asub nüüd jaamas USOS juhi rolli, kes vastutab operatsioonide eest rahvusvahelise kosmosejaama USA orbitaalsegmendis kogu oma missiooni jooksul. See segment hõlmab USA, Euroopa, Jaapani ja Kanada mooduleid ja komponente kosmosejaamas.
Crew-4 võtsid pardale vastu jaama praegused elanikud, sealhulgas ESA astronaut Matthias Maurer, kes saadeti jaama eelmise meeskonna Crew-3 osana ning peaks varsti Maale naasma.
Kaks eurooplast korraga orbiidil
ESA peadirektori Josef Aschbacheri sõnul on eriline näha kahte Euroopa astronauti korraga koos kosmoses.
«Mulle valmistab suurt rõõmu mitte ainult Crew-4 eduka stardi ja põkkumise nägemine Samantha Cristoforettiga pardal, vaid ka kahe ülivõimeka Euroopa astronaudi kohtumine orbiidil.»
«Kogenud kosmoselendrina jätkab Samantha Euroopa esindamist ja Euroopa eksperimentide toetamist kosmosejaama pardal kogu oma Minerva missiooni vältel. Just need katsed aitavad kaasa Euroopa innovatsioonile Maal, kui püüame paremini üles ehitada tööstust, säilitada keskkonda ja avastada kosmost veelgi kaugemale.»
Sama optimismi väljendab ka ESA inim- ja robotiuuringute direktor David Parker, kes ütleb: «Samantha on olnud suurepärane eeskuju neile, kes praegu ESA astronaudivaliku protsessis osalevad – pakkudes kogu aeg nõu, teadmisi ja inspiratsiooni. USOS-i juhina on ta jätkuvalt Euroopa suurepärane esindaja. Jälgime huviga uut teaduse ja uuringute perioodi rahvusvahelises kosmosejaamas.»
Euroopa värav kosmosesse
ESA on 1975. aastal loodud valitsustevaheline organisatsioon, mille missioon on kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ning tagada, et kosmoseinvesteeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele.
ESA-l on 22 liikmesriiki: Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik. Sloveenia, Läti ja Leedu on partnerid.
ESA on loonud ametliku koostöö kuue ELi liikmesriigiga. Kanada osaleb mõnes ESA programmis koostöölepingu alusel.
Koordineerides oma liikmete rahalisi ja intellektuaalseid ressursse, saab ESA ellu viia programme ja tegevusi, mis ulatuvad kaugele väljapoole konkreetsete Euroopa riikide ulatust. Eelkõige tehakse koostööd ELiga Galileo ja Copernicuse programmide rakendamisel ning Eumetsatiga meteoroloogiliste missioonide arendamiseks.
Rohkem infot ESA kohta aadressil www.esa.int