:format(webp)/nginx/o/2022/04/27/14511170t1h5772.jpg)
Ajakirjas Nature avaldatud uus põhjalik uurimistöö viitab selgelt, et Maale kukkunud meteoriitidega võis siia jõuda ka DNA-ks vajalik algmaterjal. Analüüsides meteoriitide rühma, mis on väga rikkad orgaaniliste materjalide poolest, on see teadustöö üks esimesi, mis näitab, et DNA-s geneetilist infot hoidvad ühendid võisid olla maavälist päritolu.
Nature´i avaldatud uurimistöös «Maaväliste puriini ja pürimidiini nukleoaluste laia mitmekesisuse tuvastamine süsiniku sisaldavates meteoriitides» leiavad teadustöö autorid, et pärast ühendite moodustumist kosmoses või teistel planeetidel oleksid meteoriidid suutelised need molekulid Maale toimetama, mis võisid saada hiljem kogu elu geneetilise kodeerimise aluseks.
Siiani on erinevate eksperimentidega leitud, et ligi kahekümne aminohappega on võimalik sünteesida elu tekkeks vajalikke molekule, kuid praeguseni on puudu olnu üks vahelüli - kuidas need keerulised reaktsioonid saaksid looduses toimuda. Meteoriitidega saabunud toormaterjal kataks selle vaheetapi ehk siis päris nullist ei peakski elu tekkima, kui meteoriitidega mõned vajalikud keerukamad molekulid juba kohale tuuakse. Edasise sünteesiga saaks hakkama näiteks veealuste vulkaanide juures valitsevates keskkonnatingimustes.
Teadustööd on kommenteerinud ka Eesti juurtega tehnoloogiainvestor Steve Jurvetson Facebookis, nimetades avastust tõeliseks pommuudiseks.
Põhiliselt on töös kasutatud Costa Ricasse 2019. aasta 23. aprillil kukkunud orgaaniliste ainete rikast meteoriiti Aguas Zarcas, mis jõudis maapinnale kahes tükis. Suurim, 1152-grammine tükk tekitas kohaliku elamu katusesse rusikasuuruse augu.
Meteoriidist leiti hulk ühendeid, mis eluga seotud, kuid nende isotoope uurides on need selgelt maavälist päritolu. Aguas Zarcas sisaldas ohtralt lisaks veele veele selliseid orgaanilisi ühendeid nagu karboksüülhape, suhkrupõhine alkohol, aromaatsed süsivesinikud ja Maa bioloogias haruldased aminohapped.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)