Tuntud paleontoloog ennustab inimkonnale väljasuremist juba selle sajandi jooksul

Foto: Pixabay

Mis võiks olla sel ajal, kui suurim tuumariik ähvardab kolmanda maailmasõjaga, usutavam, kui ühe paleontoloogi ennustus, et me sureme vähem kui saja aastaga välja? Aga just seda ennustabki tuntud teadlane ja The Nature'i autor Henry Gee, kes on välja andnud ka vastavateemalise raamatu «(Väga) lühike elu ajalugu Maal» ((Very) Short History of Life on Earth, St. Martin’s Press, 2021).

Teadlane on ohu märke leidnud juba nii palju, et küsimus on, milline neist mõjutab kõige enam inimkonna väljasuremist.

On see ülerahvastatus, mis on ammu juba muutunud suurlinnade ja samal ajal ka kõrge sündivusega arengumaade probleemiks?

Või on see hoopis kliimakatastroof, millele, tundub, ei jõutagi enam piiri panna, enne kui muutused looduses saavad pöördumatuks?

Ja eks nüüd, Ukraina sõja ja Vene välisministri kolmanda maailmasõja ähvarduste taustal on usutavamaks tõusmas ka võimalik sõjaga tekkiv katastroof.

Henry Gee raamat on küll välja tulnud 2021. aasta lõpus ehk enne Venemaa uut agressiooni Ukrainasse 24. veebruaril, seega kirjutab ta väljasuremisohust rääkides, et tuumakatastroof oli aktuaalne pool sajandit tagasi, kuid enam mitte. 

Väljasuremine on juba alanud. Küsimus on selles, kui kiiresti see toimub?

Tema sõnul on suurimaks probleemiks (ilma tuumasõda arvestamata) hoopis inimeste geneetiline ühtlus. Paleontoloogina näeb ta, et imetajate liigid kipuvad tulema ja minema üsna kiiresti, ilmudes, õitsedes ja kadudes umbes miljoni aasta jooksul. Fossiilide põhjal on teada, et Homo Sapiens on eksisteerinud umbes 315 000 aastat, kuid suurema osa sellest ajast oli liik üsna haruldane – tegelikult lausa nii haruldane, et jõudis korduvalt väljasuremise äärele. Nii ongi inimkonna geenidesse hukatus sisse kirjutatud: praegune rahvaarv on väga kiiresti kasvanud väga väikesest inimgrupist.

See tähendab, et inimene on liigina näiteks šimpansitega võrreldes väga väikese geneetilise varieeruvusega. Sellesse on tavaliselt programmeeritud just kiire väljasuremine. Sedasama toetab juba kiire sündivuse vähenemine, lisaks keskkonnasaaste, stress ja nüüd aina enam ka loodusressursside ärakasutamine ja peagi saabuv suur ressursipuudus.

Gee ennustab, et aastaks 2100 on inimeste arv oluliselt vähenenud, paljudes arenenud riikides lausa rohkem kui poole võrra ning isegi arengumaades ületab surmade arv sündivuse. Inimesed töötavad rohkem ja kauem, mis tähendab väiksemat laste arvu, kuna pole aega nii palju enam nendega tegeleda ja heaolu on tagatud ka ilma lasteta.

Oma raamatus pakub Gee välja, et väljasuremine ongi juba alanud. Küsimus on selles, kui kiiresti see toimub. Kui me lisame uusi riske, nagu kliimakatastroofid ja tuumasõda, siis pole kahtlust, et pigem kiiremini.

Vaata lisaks: (Very) Short History of Life on Earth Amazonis.