Kartograafiline kirjaoskus oli 20. sajandi algul Balti regioonis laialt levinud

Eesti-Läti piirikomisjoni poolt 1920. aastal koostatud Valga/Valka etnograafilist linnaplaan. Foto: Rahvusarhiiv

Tartu ülikooli kirikuloo teadur Catherine Gibson on värskelt Oxfordi ülikooli kirjastusega koostöös avaldanud monograafia «Geographies of Nationhood: Cartography, Science, and Society in the Russian Imperial Baltic» (Rahvusluse geograafiad: kartograafia, teadus ja ühiskond Vene impeeriumi Balti regioonis), kust selgub nii mõndagi põnevat ka Eesti aladel tegutsenud kaardistajate ning toonase elu-olu kohta.

Raamatus uurib Gibson rohkem kui viiekümne etnograafilise kaardi tagamaid: nende koostajaid, kaartide ringlust ja kasutust ning kaartide kui visuaalsete ja materiaalsete kultuuriobjektide vastuvõttu keiserlikus ühiskonnas. Näiteks toob Gibson välja, et 1920. aastal saatsid kohalikud elanikud Eesti-Läti piirialal tollasele piirikomisjonile petitsioonid koos käsitsi koostatud kaartidega, et avaldada oma rahulolematust riikide vahele kavandatava piiri üle.

Enda tehtud kaartidega suutsid kodanikud ametnikele näidata, kuidas kõnealune piir jätab nad «valele» poole ja kahjustab nende elatise teenimise võimalusi näiteks sellega, et lõikab nad ära olulistest loodushüvedest nagu põllud, jõed ja metsad või hoopistükkis linnadest, kus nad tavatsesid oma toodangut müümas käia.