Eesti firmad ja uurimisasutused liitusid CERNi uue projektiga

BNS
Copy
Suur hadronite põrguti CERNis.
Suur hadronite põrguti CERNis. Foto: ©Christophe VANDER EECKEN

Kolm Eesti ettevõtet ja uurimisasutust allkirjastasid koostöömemorandumi liitumaks Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) järgmise põlvkonna osakestekiirendi projektiga Future Circular Collider (FCC).

Eesti ettevõtetest tihendavad CERNiga koostööd NPM Silmet, Testonica ja Gscan ning uurimisasutustest osalevad projektis Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, teatas EASi ja Kredexi ühendasutus.

«Eesti IT- ja tööstusettevõtetele ning teadusasutustele avanevad sellega võimalused panustada enda arendus- ja tootmisvõimekustega uue põlvkonna osakestekiirendi kontseptsiooni loomisel, võtmetehnoloogiate arendamisel ning vajaliku taristu analüüsimisel ja lõpuks ka valmisehitamisel,» selgitas koostöö tagamaid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Future Circular Collider projekt on CERNi suurejooneline tulevikukiirendi ehitamise projekt, mis on täna teostatavusuuringute staadiumis. Kui täna maailma suurima osakestekiirendi Large Hadron Collider (LHC) pikkus on 27 kilomeetrit, siis FCC pikkuseks saab olema eeldatavalt 92 kilomeetrit, jõudmaks LHCga võrreldes suurusjärgu võrra kõrgemate osakeste kokkupõrgete energiani.

Eeluuringute faas lõppeb eeldatavalt 2026. aastaks ning ehituse otsust oodatakse aastaks 2028. Sarnaselt omaaegse LHC ehitamisega eeldab FCC mitmete tipptehnoloogiate edasiarendamist, näiteks ülijuhtmagnetid ning sellega seonduv materjaliteadus.

«CERNi juhitud FCC eksperiment saab olema maailma suurim teaduseksperiment, mille ümber koondub unikaalne tuhandetest teadlastest, inseneridest ja tehnoloogidest koosnev pilv. GScani jaoks on see võimalus katsetada ja arendada oma detektortehnoloogiat, leida uusi töötajaid ja müüa paremini oma tooteid CERNile,» selgitas Eesti ettevõtte GScani juhatuse esimees Andi Hektor.

«CERNiga koostöö aitab meil pikas perspektiivis haruldasi muldmetalle paremini väärindada,» märkis NPM Silmeti tegevjuht Raivo Vasnu, lisades, et CERNis tehtavad tehnoloogilised läbimurded on mõne aasta pärast jõudnud teadusest laiemalt tööstuslikesse lahendustesse.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) CERNi projektijuhi Robert Aare sõnul loob CERNi assotsieerunud liikmeks olemine uusi võimalusi Eesti ettevõtetele, teadusasutustele, teadlastele ja inseneridele rahvusvahelisel tasemel.

«CERNi eripäraks on haruldane kombinatsioon mitme valdkonna ülesest ekspertiisist ning avatusest. CERN on küll omaette turg, aga saab võtta ka tehnoloogia arenduspartneri ning analüütilise ekspertiisi teostaja rolli. Näeme seetõttu CERNis väga suure potentsiaaliga koostööpartnerit Eesti ettevõtetele ning uurimisasutustele. See aitab tuua Eesti majandusse uusi murdelisi tehnoloogiaid ja kõrgema lisandväärtusega tooteid,» märkis ta.

Eesti saavutas CERNi assotsieerunud liikmestaatuse 1. veebruaril 2021. aastal. Praeguseks on käivitatud CERNi täisliikme staatuse saavutamise protsess.

CERN ühendab teadlasi kogu maailmast, et nihutada teaduse ja tehnoloogia piire. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koordineerimisel edendab EASi ja Kredexi ühendasutus CERNi-suunalist rahvusvahelist koostööd, tehnoloogiasiiret ja ettevõtlust Eestis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles