/nginx/o/2022/04/23/14503266t1h8e61.jpg)
Suur hadronite põrguti (LHC) pandi reedel kolm aastat kestnud uuenduskuuri järel taas tööle. Põrgutiga plaanitakse jätkata 2012. aastal avastatud Higgsi bosoni uurimist, samuti aga panna proovile elementaarosakeste füüsika standardmudel, millele on varju heitnud mitu hiljuti avastatud anomaaliat.
Euroopa tuumauuringute keskus (CERN) kinnitas, et kaks vastassuunas teele pandud prootonkiirt tegid reede lõunal 27-kilomeetrisele põrgutile ringi peale.
Šveitsi ja Prantsusmaa piiril üle saja meetri sügavusel asuv põrguti suleti hooldustöödeks ja uuendusteks 2018. aasta detsembris. Põrguti taaskäivitati alustuseks madalal võimsusel, 450 miljardit elektronvolti, teatas CERN.
«Kõrgintensiivsed, kõrge energiaga põrked on mitme kuu kaugusel,» ütles CERN-i kiirte osakonna juht Rhodri Jones.
CERN-i teatel teevad teadlased ööpäevaringselt tööd, et põrguti oleks valmis rekordiliseks 13,6 triljoniks elektronvoldiks.
Masina taaskäivitamisega algab neli aastat kestev andmete kogumine ja analüüsimine, millega pannakse muu hulgas proovile standardmudel, mis ei ole andnud rahuldavat seletust mitmele hiljutisele mõõtmistulemusele, samuti aga mitte tumeainele, mis moodustab arvatavalt suure osa universumist.
Cambridge’i ülikooli osakeste füüsik Harry Cliff ütles läinud kuul AFP-le, et vastavastatud anomaaliad osutavad «praeguse standardmudeli teooria lagunemisele».
Cliff märkis, et B-kvargid, mida ta LHCb eksperimendi raames uurib, «näivad olevat mõjutatud meile seni tundmatust jõust».
«On kasvav kogum tõendeid, et oleme avastamas midagi uut, mis B-kvarke mõjutab, ja see oleks üpriski suur asi,» lausus ta. See võib olla uus viies loodusjõud, mida me varem näinud pole.