LUGEJA KÜSIB Miks koerad muusikale kaasa «laulavad»? (1)

Copy
Ulguv koer. Pilt on illustreeriv.
Ulguv koer. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Postimehele kirjutas hämmastuses lugeja, kes täheldas, et tema koer ühel päeval raadios kostnud muusikapalale kaasa ulguma hakkas. Ta küsib: «Miks koerad uluvad? Kas huntidelt on kaasa saadud mingid vajalikud hüüded või instinktid? Miks nad uluvad kaasa ühele kindlale laulule (minu koera puhul Stingi «Englishman In New York»), samas kui teistest kõlavatest paladest on neil täiesti ükskõik?». Teadustoimetus otsustas asja uurida.

«Ulgumine tuleb tõepoolest koera kaugest eellasest hundist,» kinnitab koertetreener Gerlin Gil. Ta võrdleb seda telefoni kasutamisega: «Nii annavad nad üksteisele oma asukohast teada ja kasutavad seda pere juurde jõudmiseks,» selgitab ta. Lisaks märgib Gil, et koerte puhul on ulgumist näha ka ärevuse puhul, mis mõnikord üksi olemisest tekib. «Nad justkui paluksid seltsi. Koerad on sotsiaalsed loomad ja üksiolek neile hästi ei istu,» ütleb Gil.

Postimehe teadustoimetuse juhataja Marek Strandberg arutab oma neljajalgse sõbra Pontsikuga, kas vedelike ja gaaside turbulentsel käitumisel võivad olla sügavamad molekulaarsed ja kvantpõhjused.
Postimehe teadustoimetuse juhataja Marek Strandberg arutab oma neljajalgse sõbra Pontsikuga, kas vedelike ja gaaside turbulentsel käitumisel võivad olla sügavamad molekulaarsed ja kvantpõhjused. Foto: Katrin Idla

Teaduskirjandusest selgub, et koerad uluvad vahel ka lihtsalt kuuluvustunde väljendamiseks. Seda on kogenud ka Postimehe teadustoimetuse juhataja Marek Strandberg. «Kui minu koer Pontsik (passi järgi Pontifex Maximus ehk «ülim sillaehitaja») saab aru, et kellegagi koosolekut pean, jälgib ta mind mõnda aega ja siis tekib tal soov kõneleda. Mulle tundub, et ta tahab lihtsalt kaasa lüüa. Tihti otsustab ta selle tarbeks ka minu kõrvale tugitooli ronida, aga ta ei ole just kõige väiksem koer,» kirjeldab Strandberg. «Ma arvan, et ta imiteerib rääkimist. Mõnikord teeb ta sarnaseid ulguvaid häälitsusi ka linnulaulu kuulates,» ütleb Strandberg.

Küll aga tunnistab Gil, et head selgitust, miks koer just ühe kindla muusikapala järgi ulguma hakkab, tal ei ole. Võimalikuks põhjuseks peab ta koerte ja inimeste kuulmise erinevust. «Inimesed kuulevad helisagedusi kuni 20 000 hertsi, koerte ülemine kuulmispiir on aga kuni 45 000 hertsi. Võib-olla on seal laulus mingi heli, mida meie kõrv sedasi ei ei tuvasta ning see kisubki koera kaasa ulguma,» arutleb ta.

Väidetavalt meenutavadki kõrgemad helisagedused, mida tihti tekitavad näiteks puhkpillid (ja mida on kuulda ka Stingi loos «Englishman in New York»), koertele teiste koerte häälitsusi. Bassihelid neid aga tavaliselt ei kõiguta. Uuringuid on tehtud ka koerte muusikamaitse kohta. Näiteks on leitud, et koerad eelistavad Bachi Britneyle, kuid reggae’t ja soft rock’i klassikalisele muusikale.

Teadustoimetus ootab lugejate küsimusi aadressil heureka@postimees.ee.

Märksõnad

Tagasi üles