Igakevadised tapatalgud – vaata, kuidas neid vältida

  • Kohe-kohe hakkab konnade ränne ja hooletult tegutsedes saab paljudest neist hakkliha asfaldil
  • Eestimaa Looduse Fond aitab konnapäästele kaasa ja õpetab, kuidas seda teha

Külmakangestusest ärkavad konnad ja kõred hakkavad kohe-kohe teid ületama. On oluline, et sellest virgumisest ei saaks järjekordsed õõvastavad tapatalgud.

Külmakangest talveunest kevadsoojuses ärkavad kõred ja konnad hakkavad teid ületama. Tulekul on paaritumise ja kudemise aeg. See on aeg kui ilmselt kümneid tuhandeid autorataste all hakklihaks muljutud kahepaikseid jätab oma elu asfaldile.
 

Kindad, ämbrid, helkurvestid ja taskulambid - need on konnapäästjate vajalik varustus. Abi saab selleks Eestimaa Looduse Fondist. Ka selleks, et paigaldada teedele konnatõkkeid, mille tagant on kahepaikseid lihtsam püüda ja neid ämbreis üle tee viia. Konnatalgud 2017 aastal Ihastes.
Kindad, ämbrid, helkurvestid ja taskulambid - need on konnapäästjate vajalik varustus. Abi saab selleks Eestimaa Looduse Fondist. Ka selleks, et paigaldada teedele konnatõkkeid, mille tagant on kahepaikseid lihtsam püüda ja neid ämbreis üle tee viia. Konnatalgud 2017 aastal Ihastes. Foto: Kristjan Teedema


Seda saab aga vältida või siis konnatappu märkimisväärselt vähendada.

Eestimaa Looduse Fond on appi tulnud ja õpetab «Konnad teel» ettevõtmise raames vabatahtlikele, kuidas konnapiirdeid paigaldada ja konni üle tee aidata. Tõkke taha jäävad konnad ja kõred vaid viivuks, aga sellest piisab, et neid ämbreisse koguda ja üle teede aidata.
Igatahes on põhjust juba lähipäevadel ja -öödel konnaradadega ristuvatel maanteedel gaasipedaali kergemini vajutada ning rooliga rohkem vingerdada või siis ka ise konnadele appi minna.
Nii päeval, aga eriti öösel, ärge sel juhul unustage helkurvesti ja kui olete auto tee äärde jätnud, siis pange kindlasti ohutuled vilkuma.
Nagu ELFi vabatahtlik konnapäästja Katrin ütles, on see lihtsaim viis kellelegi elu kinkida. 


 

Tagasi üles