Eesti teadlaste Tallinnas katsetatav tööriist aitab planeerida kliimaneutraalseid linnu

tehnika.postimees.ee
Copy
Kliimaneutraalne linnaosa Hundipea asumis võiks tulevikus välja näha selline.
Kliimaneutraalne linnaosa Hundipea asumis võiks tulevikus välja näha selline. Foto: Arhitektuuribüroo Pluss / Wolfscape

Tallinna Hundipea asumi arendusega luuakse Eestisse esimene  kliimaneutraalne linnaosa, kuhu tulevikus mahub elama 16 000 inimest. Hundipea OÜ koostöös Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühmaga töötab selle jaoks välja digitööriista, millega saab kulusid säästes planeerida ja arendada kliimaneutraalseid linnu või linnade piirkondi.

Digitööriist ühendab erinevaid tehno- ja taastuvenergiasüsteeme nagu kütte, jahutuse, elektrienergia süsteeme ning aitab ehitusmaterjale valida, mis on majanduslikult tasuva, kuid süsinikuneutraalse linnaplaneerimise jaoks vajalik.

Digilahendust saab pakkuda teenusena erinevatele kinnisvara- ja linna või regiooni arendajatele energiavarustuse ja ehituse planeerimise etapis ja detailplaneeringu tegemisel.

Teadlaste hinnangul on praegu arendajate suurimaks probleemiks saanud see, et kõik olemasolevad taastuvenergia ja süsinikuneutraalsete materjalide tehnoloogiad ning rakendamise meetodid on üksteisest äärmiselt eraldatud. See tähendab, et nende kasutamine on aeganõudev, tehnoloogiad vajavad erinevaid eksperte, on seetõttu kallid ning kliendile kulukad läbi töötada ja hallata.

Samuti on eraldi hoonete paiknemise, ehitusmahtude, elektrivarustuse, kütte ja jahutuse planeerimisel väga raske saavutada sünergiat, kui näiteks elektritootmise jääksoojust saaks kasutada kütteks või jahutuseks, heitveepuhastist saaks biogaasi jne.

Selline näeb Hundipea arendatav ala välja praegu.
Selline näeb Hundipea arendatav ala välja praegu. Foto: Wolfscape

Loodavad lahendused võtavad arvesse kohalikke erisusi, võimalusi ja mahte, sestap tuleb terviklik lähenemine luua paljude ekspertide koostöös n-ö rätsepatööna. Kuna iga ekspert tunneb ainult oma valdkonda, siis eeldab sünergia leidmine väga võimekat ja kõiki rakendatavaid tehnoloogiaid tundva projektijuhti isiklikku ajalist panust.

Wolfscape'i nimeline uus digitaalne tööriist ühendab säästva ja süsinikuneutraalse piirkonna arendamiseks vajalikud erinevad metoodikad ja sammud. See aitab kiiremini ja odavamalt jõuda kohalikke erisusi arvestava ja sünergiat kasutava tüüplahenduste kombinatsioonini. Väiksem rahaline ja ajaline kulu aitavad suurendada süsinikuneutraalsest ja energiatõhusast planeerimisest huvitatud organisatsioonide hulka.

Arhitektuuribüroo nägemus arendatavast kliimaneutraalsest Hundipea asumist.
Arhitektuuribüroo nägemus arendatavast kliimaneutraalsest Hundipea asumist. Foto: Arhitektuuribüroo Pluss / Wolfscape

«Tuleviku Hundipea kujutab endast tihedat linnaruumi, mis on mugav, terviklik ja võtab võrdselt arvesse nii inimese kui ka looduse vajadusi tekitades nende vahelise sümbioosi,» ütles Hundipea OÜ juhatuse liige Markus Hääl, kelle sõnul on projekti suurem eesmärk olla kliimaneutraalsete linnade teerajaja ja ühtlasi tõestada, et jätkusuutlik arendamine on kasulik nii omanikule, loodusele kui ka ühiskonnale terviklikult.

Tulevikulinn ehitatakse nulli liikuva süsinikujäljega

Projekti teeb uudseks nulli viidav süsinikujalajälg, mis saavutatakse biogaasil põhineva taastuvelektri ja soojuse koostootmise, päikeseelektri kasutamise, merevee soojuspumpade ning korraliku energiatõhususega.

Asumi rajamiseks on Markus Hääle sõnul kogutud maailmast parimad näited ja valitud välja just need elemendid, mis Eesti ja Hundipea konteksti kõige paremini sobituvad. «Kõige rohkem eristab meie projekti teistest aga see, et meil pole maaomanikuks mitte linn, vaid eraomanikud. Eestis võib see küll tavalisena kõlada, kuid mujal see nii pole. Samuti on meie omandis kogu infrastruktuur. Need annavad meile planeerimises paindlikkuse ja võimaluse arendada kogu ala terviklikult, mitte tükk tüki haaval, nii et iga maatükk eraldiseisvalt võimalikult palju tulu tooks.» 

Kui Hääle sõnul lähtuda mõttest, et kogu piirkonna väärtus tervikuna on olulisem, kui üksikute maatükkide väärtus, saab ära hoida olukorda, kui maaomanikud ehitavad igaüks oma krundile kortermaju ning parke ja avalikku ruumi planeeritakse ribade või soppidena nende hoonete vahele.

«Selleks on vaja palju uusi lahendusi ning neid, kes erinevatel teemadel kaasa räägiks ja tegutseks,» kutsub Hääl noori selles valdkonnas Tallinna Tehnikaülikoolis haridust omandama ja eksperdiks saama.

Tagasi üles