:format(webp)/nginx/o/2022/04/06/14467225t1h3ac9.jpg)
Mikroplasti leidub juba kõikjal, ka inimeste veres, ning iga päev sööme ära üsna korraliku koguse plastitükke seda ise märkamata. Teadlased uurisid välja, kust see plast tuleb ja kuidas saaks selle allaneelatavat kogust järsult vähendada.
Mikroplasti leidub juba kõikjal, ka inimeste veres, ning iga päev sööme ära üsna korraliku koguse plastitükke seda ise märkamata. Teadlased uurisid välja, kust see plast tuleb ja kuidas saaks selle allaneelatavat kogust järsult vähendada.
Plast jõuab meie organismi põhiliselt kahel viisil - sisse süües või sisse hingates. Seda leidub toidus, vees, õhus, pindadel, mida katsume ja riietes, mida kanname. Pole mingit pääsu plasti eest, mis ümbritseb inimest igal pool. Kuid selle kogust saab siiski vähendada, usuvad teadlased.
Viini Meditsiiniülikooli uurimistöös puudutatakse plasti kahjulikku mõju inimesele ja uuritakse ka võimalusi, kuidas seda vähem organismi satuks.