P, 5.02.2023

Külmad talvekuud ja elektrituru olukord kergitasid mulluseid energia- ja tööstussektori heitkoguseid

BNS
Külmad talvekuud ja elektrituru olukord kergitasid mulluseid energia- ja tööstussektori heitkoguseid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Katlamaja korsten. Pilt on illustreeriv.
Katlamaja korsten. Pilt on illustreeriv. Foto: Eero Vabamägi

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kuuluvates Eesti käitistes suurenes CO2-heide 2021. aastal ligi 22 protsenti, võrreldes 2020. aastaga ehk ligikaudu 1,2 miljoni tonni CO2 võrra.

Nii selgub Eestis kauplemissüsteemi kuuluva 44 elektri- ja soojusenergia-, põlevkiviõli-, paberi- ja pabermassi-, telliste-, lubja- ja klaasi- ning ammoniaagitootja märtsi lõpuks esitatud aruannete põhjal.

Keskkonnaameti kliima- ja välisõhubüroo peaspetsialist Annika Konovalovi sõnul on ELi HKSi käitiste 2021. aasta suuremal heitel mitu põhjust. «ELi HKSis on palju kaugküttekäitisi, kelle heide sõltub otseselt ilmast ning kuna 2021. aastal oli mitmel kuul normist madalamaid temperatuure, siis oli ka paljude kaugküttekäitiste heide mõnevõrra suurem,» selgitas Konovalov.

CO2-heide suurenes ka peamiselt põlevkivi kasutavas Balti elektrijaamas ja Eesti elektrijaamas ning Eesti Energia ASi kodulehel avaldatud auditeerimata aastatulemuste kokkuvõttes on ettevõte põhjendanud seda regionaalse elektrituru olukorraga, kus kasvanud nõudluse tõttu oli puudu konkurentsivõimelise hinnaga juhitavast elektritootmise võimekusest.

Võrreldes aastate 2013–2020 kauplemisperioodi algusega on kauplemissüsteemi käitiste 2021. aasta heide siiski vähenenud ligi 9,1 miljoni tonni CO2 võrra ehk ligikaudu 57 protsenti.

Eesti ELi HKSi käitiste tõendatud heitkogused aastatel 2005 kuni 2021.
Eesti ELi HKSi käitiste tõendatud heitkogused aastatel 2005 kuni 2021. Foto: Keskkonnaministeerium

Lubatud heitkoguse ühiku hind on järk-järgult tõusnud ja jõudnud tasemele, mis üha enam mõjutab ettevõtete majandusotsuseid – kui 2019. aasta keskmine ühiku turuhind oli 24,58 eurot tonni CO2 kohta, 2020. aastal 24,48 eurot, siis 2021. aastal oli see 54,1 eurot tonni CO2 kohta.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Imre Banyaszi sõnul oli 2021. aasta hinnatõusu põhjuseks eelkõige maagaasi maailmaturuhinna kiire tõus. «Mitmed Euroopa Liidu riigid on näinud ELi HKSi eesmärkide täitmise ühe võimalusena söeelektrijaamade asendamist gaasijaamadega, kuna maagaasi CO2 eriheide on oluliselt madalam. Kuid kõrge gaasihind enam üleminekut ei toeta, sest söeelektri tootmise omahind on muutunud madalamaks, mille tõttu pääseb söeelekter turule esimesena. Süsi on aga CO2 mõttes saastavam, seega on vajadus lubatud heitkoguse ühikute järele suurem. Suurenenud nõudlus on mõju avaldanud ka hinnale,» lausus Banyasz.

Tema sõnul on hinda mõjutanud ka uue kauplemisperioodi rakendamise algus ning Euroopa Komisjoni esitatud «Eesmärk 55» energia- ja kliimapakett, mille kohaselt tõstetakse muu hulgas ka ELi HKSi kuuluvate sektorite kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki.

Märksõnad
Tagasi üles