Raport: praegused poliitikad tooksid 3,2 kraadise temperatuuri tõusu

Fossiilkütustest tuleks heitkoguste vähendamiseks loobuda nii kiiresti kui võimalik. Pilt on illustreeriv. Foto: Pixabay

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneeli (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) hoiatuse kohaselt tooks praegused kliimapoliitikad maailmas kaasa 3,2 kraadise temperatuuri tõusu.

Esimest korda ajaloos toob IPCC värskes aruandes esile tarbijapoolsete valikute ja käitumise rolli kliimamuutuste leevendamisel, mis 2050. aastaks võimaldaks vähendada kogu maailmas kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40–70 protsenti, teatas keskkonnaagentuuri esindaja esmaspäeval.

IPCC järjekordse hinnanguaruande «Kliimamuutused 2022: kliimamuutuste leevendamine» kohaselt on Pariisi kokkuleppe pikaajalise globaalse temperatuurieesmärgi täitmine eeldaks, et kasvuhoonegaaside heitkogused peaksid kohe ja kiiresti hakkama vähenema.

Hinnanguaruanne toob välja, et enne möödunud aasta ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP26) välja kuulutatud riiklikud panused (NDC) ei ole piisavad, et piirata globaalset soojenemist 1,5 kraadi ning pärast 2030. aastat on vaja kiiresti tugevdada leevendusmeetmeid, et hoida globaalse temperatuuri tõus alla 2 kraadi ja püüda saavutada 1,5 kraadi. Praeguseks rakendatud kliimapoliitikad tooks kaasa globaalse soojenemise ligikaudu 3,2 kraadi võrra.

Ülemaailmse soojenemise piiramiseks 1,5 kraadini on vaja kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 2030. aastaks 41 protsenti ja 2040. aastaks 66 protsenti võrreldes 2019. aasta heitkogustega. CO2 netoheite nulltasemeni tuleks jõuda 2050. aastate alguses.

Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside (KHG) aastased keskmised heitkogused olid kuni 2020. aastani ulatuval kümnendil suuremad kui ühelgi eelneval kümnendil, kuid heitkoguste kasvumäär oli madalam kui eelmisel kümnendil. Pandeemial ei olnud KHG heitkoguste suurenevale trendile püsivat mõju.

Taastuvenergia suurem kasutamine, energiatõhususe paranemine ja kütuse vahetamine on vähendanud süsinikdioksiidi heitkoguseid energeetika- ja tööstussektoris. Sellest tulenev KHG heite vähenemine on siiski olnud väiksem kui heitkoguste suurenemine, mis on tingitud ülemaailmsest tegevuse suurenemisest enamikus sektorites.

Kaheksateist riiki on viimase kümnendi jooksul heitkoguseid vähendanud. See on tulnud suuresti sellest, et kasutusele on võetud energiaallikad, nagu tuulikud ja päikesepargid, mis ei põhine fossiilsetel materjalidel. Kõrge sissetulekuga riigid panustavad aga jätkuvalt suhteliselt suure osa ülemaailmsetesse kasvuhoonegaaside heitkogustesse.

IPCC kontaktisik Eestis, Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnas, et kõigi huvides on mõista, et fossiilsetest kütustest väljumise edasilükkamine saab olema meie kliimamuutuste ohjeldamise teel üks suur takistus, oluline raskuskoht, mis tegelikult lükkab tänaseid kohustusi veelgi rohkem tulevikku ja sunnib meid edaspidi veel rohkem panustama.

«Täna, täpsemalt aastaks 2020 võetud kohustustega, oleme ka nende kõige pingsamal täitmisel kursil, mis viib meid 2100. aastaks 3,2 °C temperatuuri tõusuni,» nentis ta.

Värske kliimaaruanne märgib veel, et kõigil sektoritel on potentsiaali oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid oluliselt vähendada. Linnapiirkonnad võivad pakkuda tõhusat platvormi KHG vähendamise meetmete rakendamise kiirendamiseks, sealhulgas hoonetest, transpordist, toiduainete tootmisest ja tööstusest, nii otseste tootmisega seotud heidete vähendamise kui ka tarbijapoolse nõudlusega seotud meetmete kaudu.

Samuti on olemas märkimisväärne tarbijapoolse kasvuhoonegaaside leevendamise potentsiaal. 2050. aastaks võib see vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40–70 protsenti kogu maailmas. Sellised strateegiad hõlmavad näiteks infrastruktuuri kasutamist, tarbijapoolsete tehnoloogiate kasutuselevõttu ja sotsiaalkultuurilisi muutusi, mis on kooskõlas tervise ja inimeste heaolu parandamisega.

«Siit tuleb selgelt välja sõnum, et kliimamuutuste leevendamine ei ole vaid poliitiliste kokkulepete sõlmimine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt – see puudutab ka heaoluühiskonna inimest, kes peab tõsiselt oma elukorraldusele ja tarbimisharjumustele otsa vaatama,» sõnas Ala.

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel IPCC rõhutab, et kui Pariisi kokkuleppe globaalset pikaajalist temperatuurieesmärki ei saavutata, pole võimalik saavutada ÜRO 2030. aasta säästva arengu eesmärke (SDG).

Ülemaailmse pikaajalise temperatuurieesmärgi saavutamiseks vajaliku KHG vähendamise saavutamiseks on vaja samuti tõhustatud juhtimissüsteeme, institutsioone ning sotsiaalset ja majanduslikku koostööd.

Värske kliimaaruande koostamisel osales 280 teadlast, kes võtsid kokku ja hindasid rohkem kui kaheksateistkümnes tuhandes teadusartiklis ja -raportis olevat informatsiooni.

Aruandes hinnatakse hiljutisi kliimamuutuste leevendamise arenguid, suundumusi ja nende erinevaid aspekte (sealhulgas tehnilist teostatavust, kulusid, poliitikameetmeid, rakendamisvõimalusi ja sotsiaalset vastuvõetavust) ning seoseid leevendamise, kohanemise ja säästva arengu ning kliimamuutuste vastase võitluse tugevdamise vahel.

Tegemist on viimase IPCC kuuenda hindamistsükli põhiaruandega. Eelmise aasta augustis avaldati esimese töögrupi «Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus» ja selle aasta veebruari lõpus tuli välja teise töögrupi aruanne «Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus» . Oktoobri alguses ilmub veel kuuenda hindamistsükli sünteesiaruanne, mis võtab kokku kõigi kolme töögrupi raportid.

Keskkonnaagentuur on IPCC kontaktasutus Eestis. Kliimamuutuste leevendamise poliitika ja meetmete kujundamisega tegeleb keskkonnaministeerium. Täpsemate raporti põhisõnumitega saab tutvuda Keskkonnaagentuuri kodulehel.