NEW SCIENTIST ⟩ Kollektiivne käitumine annab loomadele kuuenda meele

Uut tüüpi loomade jälgimise seadmed on juba nii väiksed ja kerged, et sobivad ka mesilasele «sadulasse». Foto: Martin Wikelski / Wikimedia Commons

2020. aasta septembris lendas musträstas 1530 kilomeetrit Valgevenest Albaaniasse. Lindude rändes pole see iseenesest just väga muljetavaldav saavutus. Kuid seda teekonda jälgiti pingsalt rahvusvahelisest kosmosejaamast ISS ambitsioonika projekti raames, mis võiks lahendada loomade käitumise mõned suurimad mõistatused. Vastuseid otsitakse küsimustele, kuidas tekivad viljapõlde hävitavad rändtirtsude parved kuni selleni, kas mõnel loomal on tõesti kuues meel, mille abil ennustada looduskatastroofe.

Rahvusvaheline kosmoseuuringute koostööprojekt ICARUS on Saksamaa Max Plancki loomade käitumise instituudi direktori Martin Wikelski idee. Tema kaks aastakümmet tagasi välja käidud mõte oli varustada ligi 100 000 elusolendit nende kohta andmeid koguvate miniatuursete saatjatega, mida ta ise nimetab "loomade internetiks".

Saksamaa ja Venemaa kosmoseagentuuride toel kokku pandud ülemaailmsel koostööpartnerite grupil võttis see küll veidi aega, kuid alates esimesest musträsta lennust on nüüdseks juba sadu loomi varustatud eritellimusel valmistatud vaid 5 grammi kaaluvate saatjatega. Need ei jälgi ainult asukohta, vaid registreerivad ka käitumist ja füüsilisi näitusid. Lindude, nahkhiirte, kitsede, ninasarvikute, kilpkonnade ja teiste loomade saatjad on saatnud signaale nii ISS-ile kui ka Maal asuvatele vastuvõtjatele. Kogutud andmed on kõigile vabalt kättesaadavad. ICARUSes osaleb nüüd üha rohkem ka loomade saatjaga märgistajaid.