Tootsi peenra põhimõtted kirjutati üleeuroopalisteks poliitikasoovitusteks

Professor Maarja Öpik (paremal) ja teadur Krista Takkis Oecologicumis demonstreerimas arvutiekraanilt rohemeetrit, millega on võimalik hinnata maastiku elustiku kvaliteedi. Foto: Ebe Pilt

Rahvastiku juurdekasv eeldab intensiivset põllumajandust, kliimamuutuse pidurdamine aga vähema saagikusega mahepõllupidamist – taastav põllumajandus püüab need kaks eesmärki kokku viia, et säilitada nii looduse mitmekesisus kui ka toiduks vajalik saagikus.

Euroopa akadeemiate teadusnõukoja (EASAC, European Academies' Science Advisory Council) raporti «Taastav põllumajandus Euroopas. Euroopa Liidu «Talust taldrikule» ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiate kriitiline analüüs» (i.k «Regenerative agriculture in Europe. A critical analysis of contributions to European Union Farm to Fork and Biodiversity Strategies») ettepanekute kallal nägid vaeva ka Eesti teadlased: Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht akadeemik Ülo Niinemets, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor ning molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik ja samast instituudist taastamisökoloogia teadur Krista Takkis. Lisaks ühendab neid teaduse tippkeskus EcolChange: globaalmuutuste ökoloogia looduslikes ja põllumajanduskooslustes.