Loe, kuidas hindavad pankurid elurikkust värskes raportis

Vihmametsad on üheks elurikkuse oaasiks. Amasoonia vihmametsas ehk selvas elab üle 3 miljoni liigi, mis on aga majanduskasvu huvides raadamise tõttu pidevas languses. Foto: Kyle Cleveland / Unsplash

• Möödunud nädalal avaldati keskpankurite, finantsjärelvalve ja akadeemikute aruanne elurikkusest.
• Elurikkus on väga keeruline teema. Õnneks on meil tööriistakast olemas ning ei pea alustama nullist.
• Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ei ole enam tingimata kasulik mõõtühik.

Maailm peab otsustavalt tegutsema, et päästa loodus inimtekkelise hävingu käest – selles on üksmeelele jõudnud isegi suurfirmad, pankurid ja finantssektor sellal, kui riigid on läbi surumas rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse lepingut.

Peaaegu 200 riiki peavad sel aastal vastu võtma üleilmse raamistiku, mille eesmärk on sajandi keskpaigaks loodust kaitsta. Peamiseks verstapostiks on 30 protsendine kaitstuse määr 2030. aastaks.

Vaatlejate sõnul nõuavad need ambitsioonid uut lähenemist bioloogilise mitmekesisuse kaitse rahastamisel ning loodusele kahjulike toetuste kulutatud tohutute summade ümberhindamist.

Möödunud nädalal avaldatud keskpankurite, finantsjärelvalve ja akadeemikute aruanne andis mõista, et elurikkuse kriisist tulenevate majandusohtude ulatust hakati aduma alles hiljuti.

Uudisteagentuur AFP rääkis Londoni majanduskooli professori ja nimetatud raporti taga oleva bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja finantsstabiilsuse uurimisrühma NGFS-INSPIRE kaasesimehe Nick Robinsiga.

Intervjuud on selguse ja kokkuvõtlikkuse huvides toimetatud.

Milline on elurikkuse vähenemise potentsiaalne mõju majandustele?

Elurikkuse vähenemine ohustab finantsstabiilsust. Ma arvan, et inimesed mõistavad lõpuks, et mitmekesisuse vähenemine ja looduse lagunemine on omaette olulised küsimused, kuid need on ka tihedalt seotud kliimamuutustega.

Oluline on hakata mõtlema ka sellele, kuidas need kaks ohtu kokku käivad. Vähe sellest, et mõned probleemide põhjustajad on samad – nt maakasutuse muutus ja metsade raadamine – on ka ökosüsteemid füüsilistele šokkidele vastupanuvõime seisukohalt tervikuna väga olulised.

Kuidas soovitati aruandes keskpankadel ja finantsasutustel läheneda mitmekesisuse vähenemisele?

Keskpankade puhul on oluline ettevaatlikkus. Ettevaatlik olemine tähendab tegelikult tõendusbaasi jälgimist ning vajalike meetmete rakendamist õigeaegselt, et ei tekiks pöördumatuid riske, mida ei suudeta juhtida ega kontrollida.

Peame investeerima kliima tervisesse ja loodusesse, vastasel juhul on ühel hetkel ökosüsteemide toimimine häiritud.

Põhiidee seisneb selles, et oleme ise õõnestamas enda heaolu ressursibaasi. Paljud arvavad, et pinnas, magevesi ja ookeanid on ammendamatud. Tegelikult pole see üldse nii – nad on sõltuvad elurikkuse säilimisest.

Millised on finantssüsteemis põhilised loodust kahjustavad probleemid?

Meil ​​on terve rida süsteemseid tõrkeid – poliitikas, turul, institutsioonides –, mis on süüdi toimuvas hävingus. On selge, et kliimamuutuste ja kõigi nende keskkonnaprobleemidega seoses peame tagama, et turult hangitavad asjad põhinevad tegelikult ka säästval looduskasutusel ja hinnad räägivad ökoloogilist tõde.

Põhimõtted, mille järgi praegu oma majandusi juhime, ei ole lihtsalt piisavalt võimekad. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ei ole enam tingimata kasulik mõõtühik, sest see ei arvesta planeedi füüsilist reaalsust.

Millele finantsasutused ÜRO bioloogilise mitmekesisuse protsessis keskenduvad?

See on kasvanud keskkonnapoliitiliseks ja looduskaitseprobleemiks, teaduslikuks küsimuseks. Loodame muidugi kõik, et sel aastal tehakse nimetatud raamistikule valitsuste tasandil reageerimises suur samm edasi. Kõik see muudab elurikkuse esmatähtsaks finantsküsimuseks.

Raamistiku eelnõul on mitu erinevat eesmärki. Üks neist rõhutab vajadust viia rahavood vastavusse elurikkuse väärtustega.

See näitab, et rolli mängib süsteemiülene vahendite liikumine: mitte ainult miljardid looduskaitses, vaid triljonid kogu finantssüsteemis.

Lisaks on vaja, et ettevõtted ja finantssüsteem hindaksid, esitaksid ja avalikustaksid oma mõjusid ja sõltuvusi bioloogilisest mitmekesisusest.

Kolmas külg on mõju. Kuidas saame tagada, et finantsasutused suudavad usaldusväärselt eraldada looduskaitse rahastamiseks kapitali, laene ja investeeringuid, millel võiks olla positiivne mõju? Peame ka tagama, et finantsasutused ise vähendaksid oma negatiivset jalajälge elurikkusele.

Kuidas võiksid keskpangad õppida oma kogemustest kliimamuutuste riskide hindamisel?

Finantssüsteemi keskkonnasäästlikuks muutmise võrgustiku (Network for Greening the Financial System) kohustus tegeleda loodusega seotud majandusriskidega on oluline samm.

Arvan, et finantssüsteemi reaktsioon elurikkuse vähenemisele võib olla kiirem tänu viimase viie aasta jooksul kliimariskide ületamiseks tehtud tööle. Me ei pea läbima sama õppimiskõverat, saame tugineda varem tehtule.

Elurikkus on väga keeruline teema. Õnneks on meil tööriistakast olemas ning ei pea alustama nullist.