Eesti-Vene teadusasutuste koostöös valmis abivahend mereplaneerijatele

Geoportaali on kogutud Soome lahe merekeskkonna andmed Eestist, Soomest ja Venemaalt ning inimtegevuste võimaliku mõju info. Stormy weather at the Bay of Tallinn, Baltic sea, storm, waves. Foto: Eero Vabamägi, Postimees Grupp Foto: Eesto Vabamägi

Neljapäeval valmis Eesti-Vene koostöös geoportaal mereala planeerijatele ja arendajatele, mis projektipartnerite sõnul võimaldab kiigata kohaliku merekeskkonna tulevikku.

Mereplaneerijate abivahend valmis Eesti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti Adrienne raames. Märtsis lõppenud projekti juhtpartner oli Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, lisaks lõi Eestist kaasa keskkonnaministeerium ja Venemaalt Venemaa teaduste akadeemia Peterburi teaduskeskus. Kaasatud partneritena osalesid Soome keskkonnakeskus (SYKE), Kotka merendusuuringute keskus, Peterburi loodusvarade, keskkonnakaitse ja ökoloogia komitee ning Venemaa geograafiaühingu Peterburi oblasti osakond.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on Eesti-Vene koostööprogrammist kinnitatud, et ühistegevus Venemaa asutustega lõpetati sõja tõttu 24. veebruaril ning väljamakseid programmist neile enam ei tehta.

«Ka Adrienne’i projektis oleme varasema väga hea koostöö Vene teadlastega seisma pannud, muude partnerite vahel käib koostöö edasi. Kuna Adrienne oli kolmeaastane projekt, siis saime oma vajalikud asjad enne ära tehtud ning alanud sõda vahetult enne projekti lõppu projektitulemusi enam ei mõjutanud. Ära jäi vaid plaanitud lõpukonverents,» ütleb Andresmaa.

Projekti tulemusel lisati mereala planeeringute keskkonda PlanWise4Blue uusi kaardikihte mereelustiku ja inimtegevuse kohta, mis võimaldavad kasutajal läbi mängida merekasutuse stsenaariume ning hinnata nende keskkonnamõju Soome lahe mereökosüsteemile. Andresmaa selgitab, et kui varem osati hinnata üksikute olulisemate survetegurite – eeskätt eutrofeerumise ja kalade ülepüügi – mõju merele, siis praeguseks on teada juba mitukümmend mõjutajat, nende seas kliimamuutused.

TÜ Eesti mereinstituudi mereteadlane Jonne Kotta selgitab, et globaalsete kliimamuutuste otsene tagajärg on merevee soojenemine ja hapestumine. «Kujundlikult öeldes ei mahu inimtegevuse tohutus kogustes atmosfääri paisatud süsihappegaas sinna ära ning lahustub merevees. Nagu gaasi nimestki võib arvata, läheb merevesi sellest vaid hapumaks. Merevee hapestumine mõjutab väga tugevalt lubikestaga organisme – näiteks merekarpe, kes ei suuda happelisemas vees piisavas koguses lubiainet kätte saada. Liigne soojenemine võib aga tekitada olukorra, kus liikidel kaob ära neile sobiv elupaik ning tulemuseks on liikide massiline väljasuremine. Tänini pole tegelikult lõpuni selge, mis maailmameres hapestumise ja soojenemise kontekstis toimuma hakkab, kuna varasemaid analoogiaid selliste olukordade kohta pole,» ütleb ta.

Geoportaalis kasutatakse põhjus-tagajärg seoseid käsitlevat modelleerimislähenemist, mis võimaldab mereala planeerijatel ennustada mereelustiku levikut ja dünaamikat ka tuleviku kliima tingimustes. Praeguseks on seda juba kasutatud Eesti mereruumi planeerimisprotsessis inimtegevuse keskkonnamõju hindamisel.