/nginx/o/2022/03/30/14455909t1hc271.jpg)
Pluuto kummaline muhklik maastik osutab, et kääbusplaneedil tegutsesid suhteliselt hiljuti hiiglaslikud jäävulkaanid, ütlesid teadlased teisipäeval. Päikesesüsteemis pole sellist nähtust varem täheldatud.
Pluutol purskasid hiiglaslikud jäävulkaanid
NASA New Horizons (eesti k Uued Horisondid) nimeline kosmosesond on teinud pildid, mille analüüsimisel avastati, et Pluuto sisemus võis kuum olla varem arvatust palju kauem. Värske uuring avaldati ajakirjas Nature Communications.
Selle asemel, et õhku paisata kuuma laavat, immitsevad jäävulkaanid paksemat, lörtsist jää-vee segu või isegi tahket materjali, just nagu liustikud, ütles Kelsi Singer, Colorado Southwest instituudi autor ja planeediteadlane.
Varem arvati, et jäävulkaane on mitmel külmal kuul Päikesesüsteemis, kuid Pluuto välimus on nii erinev kõigest muust, mida me kunagi näinud oleme, ütles Singer AFP-le.
«Pluutol on ainulaadne lainelise reljeefiga väga suurte jäiste vulkaanide väli.»
Singer ütles, et jäävulkaanide tekkimise aega on raske täpselt kindlaks teha, kuid me usume, et need võivad olla vaid paarsada miljonit aastat vanad, vahest nooremadki.
Erinevalt suurest osast ülejäänud Pluutost, ei ole piirkonnas näha kokkupõrkekraatreid, mis tähendab, et ei saa välistada, et vulkaanid on veel praegugi kujunemisjärgus, lisas ta.
Äärmiselt märkimisväärne
Lynnae Quick, NASA Goddardi kosmoselennukeskuses jäävulkaanidele spetsialiseerunud planeediteadlase sõnul on avastus äärmiselt märkimisväärne.
«See viitab sellele, et väike taevakeha nagu Pluuto, mis oleks juba ammu pidanud kaotama suure osa oma sisemisest soojusest, on suutnud säilitada piisavalt energiat, et hõlbustada laialdast geoloogilist tegevust üsna hilises ajaloos,» ütles ta AFP-le.
«Need leiud panevad meid ümber hindama vedela vee säilitamise võimalusi väikestes, Päikesest kaugel asuvates jäistes maailmades.»
Avatud ülikooli planeetide geoteaduste professor David Rothery ütles, et me ei tea, mis võis pakkuda nende jäiste vulkaanide purskamiseks vajalikku soojust.
Uuring sedastab, et üks ehitistest – Wright Mons – on umbes viis kilomeetrit kõrge ja 150 kilomeetrit lai ning selle maht on umbes sama kui ühel Maa suurimal vulkaanil – Mauna Loal Hawaiil.
Rothery ütles AFP-le, et on ka Mauna Loa otsas käinud ja kogenud, kui suur see on.
«See paneb mind mõistma, kui suur on proportsionaalselt Wright Mons võrreldes Pluutoga, mis on meie omast palju väiksem maailm.»
Uuringu põhjaks olnud analüüsitud pildid tehti 2015. aastal siis, kui New Horizons – väikese tiibklaveri suurune mehitamata tuumaenergial töötav sond – sai esimeseks Pluutost möödunud kosmoselaevaks.
See andis seni parima ülevaate Pluutost, mida pikka aega nimetati Päikesest kõige kaugemal asuvaks planeediks, enne kui see 2006. aastal kääbusplaneediks ümber klassifitseeriti.
«Iga kord, kui läheme kuhugi uude kohta, leiame uusi asju, mida ei osanud ettegi aimata – näiteks Pluutol hiljuti tekkinud hiiglaslikud jäävulkaanid.»
«Mulle meeldib mõte, et meil on päikesesüsteemi kohta veel palju õppida,» ütles Singer.