Morten Halmø Petersen elab Kopenhaagenis akendeta keldrikorteris. Kui ta päeval välja ei pääseks, siis kaotaks peagi ajataju ning muutuks kiiresti ärrituvaks, masendus võtaks võimust. «Kui elad keldrikorteris, kus on ainult kunstlik valgus, saab väga ruttu selgeks, et midagi on puudu,» ütleb ta. «See on emotsionaalselt, füüsiliselt ja vaimselt raskesti talutav.»
Tellijale
NEW SCIENTIST ⟩ Päevavalges elamine teeb tervemaks
Meie elustiil on tõesti muutnud meie suhet valgusega. Enne gaasivalgustuse leiutamist 19. sajandi vahetusel oli ainsaks tehisvalguseks, millele saime loota, kas värelev lõkketuli, küünlad või vaalaõlilambid. Inimesed veetsid siis palju rohkem ärkveloleku aega õues.
Tänapäeval aga veedab keskmine lääne inimene ligi 90 protsenti oma elust siseruumides. See tähendab, et saame päeva jooksul palju vähem valgust ning ööd pole enam samuti nii pimedad, vaid mööduvad tehisvalguses.