Elevandidki on üksi kurvad

BNS
Copy
Kolm noort elevanti koos mudavanni nautimas.
Kolm noort elevanti koos mudavanni nautimas. Foto: Virpi Lummaa / Turu ülikool

Rahvusvaheline teadusrühm on leidnud, et Aasia elevantide sotsiaalne käitumine mõjutab nende stressitaset. Näiteks isaste elevantide stressi tõstab üksindus ning emastel vähendab seda vasikate lähedus. Kuidas on aga sotsiaalkäitumine ja stress omavahel seotud teistel liikidel?

Sotsiaalsed käitumismustrid on karjas elavatel imetajatel tavalised. On ju ka teada, et tugevate sidemete ja heade sõpradega inimestel võivad olla parem tervis, väiksem risk haigestuda ning pikem eluigagi. Need seosed võivad olla tänu väiksemale veres ringlevate glükokortikoidide, «stressihormoonide» tasemele.

Kuidas on aga sotsiaalkäitumine ja stress omavahel seotud teistel liikidel? Meie teadmised pikaealiste loomade näitel põhinevad suuresti inimeste ja teiste primaatide uurimisel. Aasia elevantidel, kes on ühed maailma suurimad maismaaloomad, on samuti õige keerukas sotsiaalelu.

«Uurisime nelja erinevat sotsiaalaspekti Myanmaris oma loomulikus elupaigas elava 95 Aasia elevandi näitel. Nad töötavad puidutööstuses, kus tirivad metsast palke välja. Suure osa oma vabast ajast loomupärases keskkonnas veetmine võimaldab neil väljendada paljusid oma loomulikke käitumisviise, mida sageli ei nähtu vangistuses, nt loomaaedades. See on ainulaadne uurimiskeskkond ning populatsioon, mis võimaldab meil uurida paljusid oma loomulikus keskkonnas elavaid elevante korraga ning hankida üksikasjalikku teavet nende sotsiaalelu kohta,» teatas uuringu juhtivteadlane dr Martin Seltmann Turu ülikooli bioloogia osakonnast.

Üksikud elevandid on rohkem stressis, täpselt nagu inimesedki

Iga tööelevant toimetab koos oma inimesega – see on suhe, mis võib kesta kogu elu. Seetõttu tunneb iga talitaja väga täpselt oma looma käitumist ning suudab anda tema sotsiaalkäitumise kohta detailset tagasisidet.

Aastatel 2014 kuni 2018 uurisid teadlased elevandijuhtidelt, kas nende loomadel on sõpru või eelistavad üksindust. Teadlased jälgisid ka elevantide hulka töögruppides, isaste-emaste suhtarvu ning seda, kas grupis leidus elevandivasikaid. Lisaks analüüsiti stressihormoonide kontsentratsiooni elevantide väljaheidetes.

Elevandiema ja koos vasikaga suundumas metsa poole.
Elevandiema ja koos vasikaga suundumas metsa poole. Foto: Jennie Crawley / Turu ülikool

«Avastasime, et isasloomadel on suurem stress, kui neil pole sõpru ning paiknevad karjades, kus on rohkem isaseid kui emaseid. Emasloomade stressitase on aga madalam, kui grupis on vasikaid. Karja suurus ei ole otse seotud stressihormoonide tasemega ei isastel ega emastel,» selgitasid Seltmann ning uuringu kaasautor professor Virpi Lummaa.

Uuringurühm eeldas, et emasloomadel tekivad stressinähud, kui nad on teistest eraldatud: metsikus looduses viibivad nad emaste sugulastega koos. Nüüd arvatakse aga, et tugevad sotsiaalsidemed hoopis isaste vahel võivad olla poolvangistuses olulisemad kui vabas looduses. Võrreldes isastega on üksikud emased siiski võimelised suhtlema teiste isenditega, tugevaid sidemeid loomata, mistõttu nende tutvuste puudumine ei pruugigi tekitada stressi.

Värske uuringu tulemused rõhutavad sotsiaalsuse tähtsust elevantide individuaalsele füsioloogilisele toimimisele, millest võib teha ulatuslikke järeldusi suhtlemise kasulikkusest imetajatele. Samuti võib uurimuse tulemustest olla abi, et välja töötada meetmeid vangistuses peetavate sotsiaalsete loomade heaolu säilitamiseks ja parandamiseks.

Tagasi üles