Genfis algavad kõnelused bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumise toimumiskoht Kunmingis Hiinas. Foto: STR

Ligi 200 riiki peavad sel aastal vastu võtma üleilmse raamistiku looduse kaitsmiseks inimtegevuse eest. Lõpp-eesmärgid seatakse perspektiiviga 2050. aastaks, põhiline vahe-eesmärk on 2030. aastaks võtta kaitse alla 30 protsenti ökosüsteemidest.

Sihiks on tagada ka kaitse ökosüsteemiteenustele: õhule, mida hingame; veele, mida joome; mullale, mis annab toitu.

Genfis toimuv kohtumine on eelmäng ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumisele, mis pidi algselt toimuma Hiinas 2020. aastal ja mida on mitu korda edasi lükatud. Eeldatavasti toimub see augusti lõpus.

Genfi kohtumine on võimalus viimistleda üleilmse bioloogilise mitmekesisuse leppe mustandit, mis oma praegusel kujul paljude vaatlejate arvates omavahel seotud elurikkuse- ja kliimakriise lahti mõtestada ei suuda. Rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Nature Conservancy sõnul neid kriise aga eraldiseisvalt lahendada ei saa.

Aktivistid on aastaid nõudnud Pariisi kliimaleppega sarnast kokkulepet elurikkuse kao peatamiseks. Varasemad jõupingutused ei ole aga paraku vilja kandnud ja riigid ei ole suutnud kõiki 2010. aastal seatud eesmärke saavutada.

Vaatamata sellele, et elurikkuse teema tihti kliimamuutuste vastu võitlemise varju jääb, ei ole see sugugi vähem katastroofiline. Intensiivne põllumajandus kurnab pinnast ja saastab veeteid, plastid ja muud saasteained ökosüsteemides ohustavad meie tervist ja ookeanides on suur probleem ülepüügiga. Kliimamuutus võib kõike seda süvendada.

Eelmisel kuul hoiatas ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu, et üheksa protsenti kogu maailma liikidest on tõenäoliselt suure riskiga väljasuremisohus isegi siis, kui saavutatakse Pariisi leppe 1,5 ̊C eesmärk.

2019. aastal avaldatud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse ekspertide raportis seisis, et lähikümnenditel võib kaduda miljon liiki. Sellest lähtub, et oleme tõenäoliselt jõudmas kuuendasse massilise väljasuremise ajastusse. «Me tunneme vaid umbes 10 protsenti Maal elutsevatest liikidest. Mõned kaovad ilma, et neid oleks jõutud kirjeldada,» ütles elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu täitevsekretär Anne Larigauderie AFP-le.

ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk on see suundumus uue raamistiku abil ümber pöörata.

Praegused läbirääkimised algasid Roomas 2020. aasta veebruaris, kuid jäid COVID-19 pandeemia tõttu pooleli. Sellegipoolest jätkusid võrguistungid ja teksti mustand pandi kokku 2021. aastal. Loodetakse, et Genfis toimuv kohtumine viib protsessi lähemale üleilmse kokkuleppe saavutamisele ÜRO COP15 tippkohtumisel Hiinas.

«Kas me suudame kõik ära klaarida? See on suur küsimus,» sedastas AFP-le Basile van Havre, üks kahest läbirääkimiste kaaseesistujast.

Eelnõus on välja toodud umbes kakskümmend sihti 2030. aastaks, sealhulgas ambitsioonikas eesmärk kaitsta vähemalt 30 protsenti Maa maismaa- ja vee-elupaikadest. Samuti on esitatud eesmärgid vähendada keskkonda laastavate väetiste ja pestitsiidide koguseid ning vähendada vähemalt 500 miljardi dollari väärtuses loodusele ja ökosüsteemidele kahjulikke toetusi.

Kuid oma senisel kujul «ei ole tekst praeguse elurikkuse kriisi käsitluses piisavalt ambitsioonikas ja kõikehõlmav,» tõdes WWF-i esindaja Guido Broekhoven. IDDRI mõttekoja peadirektor Sebastian Treyer ütles, et vaatlejad hindavad, kas kehtestatud mehhanismid – näiteks järelevalve ja täideviimine – vastavad seatud sihtmärkidele.

Samuti pööratakse olulist tähelepanu ka «rahaliste vahendite mobiliseerimisele,» mis on tema sõnul eriti oluline maailma lõunaosa riikide jaoks.

Vaatlejate arvates ei pruugi aga isegi eesmärk, et kaitsta 30 protsenti planeedi ökosüsteemidest, 2030. aastaks olla piisav.