NASA hakkab uurima 50 aastat seisnud kuuproove

Copy
NASA astronaut Eugene A. Cernan Apollo 17 missioonil 1972. aastal.
NASA astronaut Eugene A. Cernan Apollo 17 missioonil 1972. aastal. Foto: NASA NASA

Apollo missioonidelt saabus Maale kokku 2196 kivimiproovi. Aga alles nüüd on NASA uurimiseks käsile võtnud neist ühe viimase, 50 aastat tagasi kogutud proovi.

Kogu selle aja olid hoiti mõned proovianumad turvaliselt suletuna, et neid aastaid hiljem uusimate tehnoloogiliste saavutuste abil uurida.

NASA teadis, et «teadus ja tehnika arenevad ning võimaldavad teadlastel tulevikus materjale uutel viisidel uute küsimuste lahendamiseks uurida,» ütles NASA planeediteaduste osakonna direktor Lori Glaze avalduses.

Kõnealuse proovi – 73001 – kogusid astronaudid Eugene Cernan ja Harrison Schmitt 1972. aasta detsembris, Apollo 17 missiooni ajal.

Astronaut-teadlane Harrison H. Schmitt Kuul Taurus-Littrow' orus.
Astronaut-teadlane Harrison H. Schmitt Kuul Taurus-Littrow' orus. Foto: NASA

35 cm pikk ja 4 cm diameetriga toru löödi kivimiproovi kogumiseks maasse Kuu Taurus-Littrow’ orus. Kahest ainsast omataolisest proovist, mis vaakumiga Kuu «külge» kinnitatud olid, on see esimene, mis avatakse. See võib sisaldada gaase või lenduvaid aineid (vesi, süsihappegaas jne).

Eesmärk on eraldada need gaasid, mida esineb ilmselt vaid väga väikestes kogustes. Neid tahavad teadlased analüüsida viimastel aastatel äärmiselt täpseks muutunud spektromeetriatehnikate abil.

Välimine kaitsetoru eemaldati juba veebruari alguses ning selgus, et see ühtegi kuugaasi ei sisaldanud. See tähendab, et proov on kõik need aastad turvaliselt suletuna püsinud.

Veebruari alguses eemaldati kõigepealt välimine kaitsetoru. 23. veebruaril alustasid teadlased nädalate pikkust protsessi proovis sisalduva gaasi kokku kogumiseks. Kevadel on kavas kivim ettevaatlikult välja võtta ja see tükkideks teha, et seda saaksid erinevad teadlaste töörühmad uurima hakata. Koht, kust proov võeti, on eriti huvitav, sest seal toimus maalihe.

NASA võtavad lahti Apollo 17 missioonilt saabunud kuukiviproovi.
NASA võtavad lahti Apollo 17 missioonilt saabunud kuukiviproovi. Foto: Robert Markowitz

«Kuul vihma ei ole,» ütles Apollo kuraatori asetäitja Julianne Gross, «nii et me ei saa päris täpselt aru, kuidas Kuu peal maalihked juhtuvad.» Teadlased loodavadki proovi uurides teada saada, mis neid maalihkeid põhjustada võiks.

Pärast kõnealust proovi on alles veel kolm. Millal need avatakse?

«Kahtlen, et me veel 50 aastat ootaksime,» ütleb vanemkuraator Ryan Zeigler.

«Kui Artemise proovid tagasi tulevad, võiks olla tore neid võrrelda,» ütles ta. Artemis on nimelt NASA järgmine kuumissioon; agentuur tahab 2025. aastal inimesed Kuule tagasi lennutada. Seal tuleks koguda suured kogused gaasi ja praegune eksperiment aitabki selleks paremini valmistuda.

Apollo 17 missioonil tehti foto ka Maast.
Apollo 17 missioonil tehti foto ka Maast. Foto: Dreweatts / SWNS
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles