Selliseid stereotüüpe on küll uuritud ka minevikus, kuid ajakirjas Science Advances avaldatud uuringus on seda tehtud suuremas mahus. Selleks kasutati 500 000 kooliõpilase andmeid 2018. aasta PISA uuringust erinevatest riikidest üle maailma. See tähendab, et riikide tulemusi on võimalik ka omavahel võrrelda.
2018. aasta PISA uuringus pidid õpilased hindama, kuivõrd nad nõustuvad lausega: «Kui ma ebaõnnestun, siis kardan, et ma pole lihtsalt piisavalt andekas.». 72 uuritud riigist 71 kaldusid tüdrukud poistest rohkem oma ebaõnnestumisi talendi puudumisele omistama – seda isegi siis, kui sooritus oli võrdne. Poisid süüdistasid pigem väliseid tegureid. Ainus erand oli Saudi Araabia.
Vastupidiselt sellele, mida ehk võiks arvata, väljendusid erinevused enim just jõukamates riikides. Jõukates OECD riikides nõustus lausega 61 protsenti tüdrukutest ja 47 protsenti poistest. Teistes riikides oli see vahe vaid kaheksa protsenti. Kõige suurem oli erinevus kõrgema sooritusega õpilaste hulgas (võrreldes keskmise sooritusega õpilastega).
Uuringu kaasautor Thomas Breda Prantsusmaa riiklikust teaduskeskusest ja Pariisi majanduskoolist ütles intervjuus AFP-le, et kõikehõlmavat selgitust neil sellele fenomenile ei ole.
Klaaslagi ei paista kaduvat
Seda ilmset lõhet on märgatud varemgi – poisid on näiteks enesekindlamad ning lähevad suurema tõenäosusega õppima matemaatikat ja täppisteadusi. Breda sõnul näitab see, et kui riigid arenevad, siis soolised normid mitte ei kao, vaid kujundavad end uuesti.
Üks hüpotees on, et vabamates riikides on üksikisikutel rohkem ruumi vanadesse stereotüüpidesse tagasi langeda. Need riigid on väga keskendunud individuaalsele edule ja panevad rohkem rõhku andekusele. Ühiskonnas, kus talenti kui sellist nii palju ei väärtustata, on vähem ruumi selleks, et inimesed saaksid stereotüüpe rakendada.