NEW SCIENTIST ⟩ Maailma muutev keemia: tehisfotosüntees on pea sama hea kui «päris»

Indoneesia konn on vihmasajus lehe alla varjunud. Pilt on illustreeriv. Foto: Dzulfikri/ Caters News Agency

Oleme oma rahuldamatu isuga energia järele end parajasse jamasse mässinud – fossiilkütuste põletamisel vabaneb kasvuhoonegaase, mis atmosfääri kütavad. Rohkem pole vajagi, et taimi kadestama hakata. Nemad nimelt toodavad oma energia ise läbi fotosünteesi, kus tegelikult kasutatakse ära süsihappegaasi, mis on samuti kasvuhoonegaas. Kui õpiksime seda trikki jäljendama, oleks meil võimalik päikesevalgust «veeldades» luua puhas roheline kütus.

Kahjuks on fotosünteesi keemilist reaktsiooni keeruline järgi teha. See koosneb paljudest protsessidest, sealhulgas päikesevalguse kinni püüdmisest, veemolekulide lõhkumisest prootonite saamiseks ning nende prootonite ühendamisest süsihappegaasis asuva süsinikuaatomiga, et tekiks kütus – suhkrute kujul. Looduses teevad seda tööd valgud, millel on olnud arenemiseks sadu miljoneid aastaid – ja ikkagi suudavad nad päikesevalguse energiat kütuseks muuta parimal juhul vaid 1% kasuteguriga.