Valmis värske ülevaade Eesti teaduse seisust ja arengust

Süljeproovid. Pilt on illustreeriv. Foto: Kristjan Teedema

Eesti Teadusagentuuri värskes kogumikus analüüsitakse, mis iseloomustab Eesti teadust aastal 2022: milline on teadusrahastuse hetkeseis ja areng, milline paistab Eesti välja rahvusvahelises võrdluses, kus on meie teaduse tugevamad ja nõrgemad kohad, kas teaduse järelkasv on piisav ning kas teadustulemused vastavad ühiskonna vajadustele.

Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia «Eesti 2035» on toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Selleks on Eesti Teadusagentuuri hinnangul vaja varasemast enam suurendada teadmiste rolli, teaduse ja teadlaste mõju ning teadustulemuste kasutamist. Järjekorras kolmandas «Eesti teaduse» kogumikus esitatud analüüsid ja faktid aitavad mõista teadus- ja arendustegevuse süsteemi toimimist ning arengut, toetades nii poliitikakujundajaid.

Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma sõnul on viimastel aastatel on teadus- ja arendustegevusele riigieelarvest eraldatud järjest suuremaid summasid, seega on oluline teadusest rohkem rääkida – nii poliitikakujundajatele kui avalikkusele. «Loodan, et kogumik annab mõtlemisainet ja pakub tuge faktipõhistes aruteludes selle üle, kuidas Eesti teaduse edendamisega edasi minna,» ütleb ta. Noorma lisas, et kogumik on eriline ka selle poolest, et see valmis ETAg-i kümnendaks sünnipäevaks, mis on 1. märtsil. ETAg-i kauaaegne juht Andres Koppel teeb kogumikus ka tagasivaate agentuuri tegevusele ja loomise loole.

Kogumiku esimeses osas antakse ülevaade teaduse tegemiseks vajalikest vahenditest – TA rahalistest vahenditest ning teadlaskonnast, kirjeldatakse teaduse tulemuslikkust iseloomustavat publitseerimistegevust, (rahvusvahelist) edu raha kaasamisel ning teaduse mõju majandusele laiemalt. Teise osa moodustavad lühiartiklid, mis kajastavad teaduspoliitilistes aruteludes aktuaalseid teemasid.