Värske kliimaraport juhib tähelepanu Euroopat ähvardavatele riskidele

Metsapõleng Argentinas. Pilt on illustreeriv. Foto: FRANCISCO RAMOS MEJIA

Esmaspäeval avaldas valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) oma värskeima hinnanguaruande, mille fookuses on inimeste ja looduse haavatavus kliimamuutustele, nende muutuste mõju ning kohanemine.

Keskkonnaagentuuri juhi Taimar Ala sõnul toob kliimaraport esile ja rõhutab vajadust kiirendada kliimamuutustega kohanemist terves maailmas. Kuna globaalne soojenemine mõjutab ka Eestit, on oluline nende muutustega kohaneda ja kliimamuutusteks valmistuda, teatas keskkonnaagentuur.

Ala toob aruandest välja neli põhilist riski Euroopale, mis võimenduvad kui ülemaailmne soojenemine ületab 1,5 kraadi ja kliimamuutustega kohanemisse ei panustata piisavalt. «Need riskid võimenduvad veelgi, kui soojenemine ületab 3 kraadi, seda isegi juhul, kui kohanemiseks on tehtud kõik, mis võimalik,» nentis ta.

Esiteks, kuumalainete esinemise sagedus ja nende intensiivsus suureneb, ühes sellega ka nende mõju inimeste ja ökosüsteemide tervisele ning elule. Põhja-Euroopas on kliimamuutustest põhjustatud kuumastress esialgu väiksem kui mujal Euroopas.

Teiseks, väheneb kuumuse ja põua koosmõju tagajärjel põllumajandustoodang. Põhja-Euroopas võib olla ka positiivseid mõjusid põllumajandusele, näiteks suureneda mõnede teraviljade saagikus ja puude kasvamiskiirus, kui ülemaailme soojenemine ei ületa 2 kraadi.

Kolmandaks suureneb veepuudus. Neljandaks suureneb üleujutuste mõju inimestele, majandusele ja infrastruktuurile.

«Euroopas prognoositakse, et rannikulade üleujutustest põhjustatud kahjustused suurenevad sajandi lõpuks vähemalt kümme korda. Läänemere kohta juba teame, et meretaseme tõus jääb siin alla globaalse keskmise, mis aga ei tähenda, et saame teha järeleandmisi valmisolekul. Meretaseme tõusu, tugevate tuulte ja intensiivsete sadude koosmõjul tekkivate üleujutustega peame arvestama ka meie,» selgitas Ala.

Kliimamuutustega seotud hapnikupuuduse mõju on enamikus Euroopa vetes väike, välja arvatud poolsuletud merede puhul, nagu Läänemeri ja Must meri. Viimastes muudab soojenemine ja eutrofeerumine ökosüsteemide toimimist, vähendades kalasaaki, suurendades kahjulike vetikate õitsemist ning soodustades kõhuhaigusi tekitavate Vibrio patogeenide levikut ja vibrioosi ohtu.

Nendes meredes on ka rannalähedased ökosüsteemid eriti tundlikud kliimamuutustele. Läänemerel suureneb tugevate ja püsivate tuulte tõenäosus, mis võib pakkuda uusi võimalusi tuuleenergia tootmiseks.

«IPCC raportid koondavad teadusinfo globaalsel ja regionaalsel tasemel. Kohaliku vaate, mis arvestab teadusfakte, meie looduse ja inimeste eripära ning võimekust, peame ise kokku panema,» märkis Ala. See puudutab nii kliimamuutuste loodusteaduslikku poolt ehk juba toimunud muutuste ja tulevikuprognooside täpsustamist kui ka kohanemise ja leevendamise meetmete väljatöötamist.

«Kliimamuutused 2022: mõjud, kohanemine ja haavatavus» aruande koostamisel osales 270 teadlast, aluseks on enam kui 34 000 teadusartiklit ja -raportit.