Baltikumi ravimitarnija on võimaliku tuumaohuga arvestanud, jooditablette omast tarkusest võtma hakata pole aga mõistlik

Mariliis Kolk
, reporter-toimetaja
Copy
Jooditabletid. Pilt on illustreeriv.
Jooditabletid. Pilt on illustreeriv. Foto: Pichi Chuang

Ajal mil Putin läänemaailma tuumapommidega ähvardab, tema väed Tšornobõli radioaktiivset pinnast tankidega künnavad ja pomme üle terve võimsa tuumariigi Ukraina pilluvad, tekib üsna õigustatud mure, kas ehk peaks apteeki jooditablette varuma minema. Milles õieti joodiprofülaktika seisneb ja kas on põhjust paanikaks, selgitab Tartu ülikooli füüsika instituudi kiirguskaitse teadur Siiri Salupere.

Võimaliku tuumakatastroofi puhul võib väliskeskkonda paiskuda suurtes kogustes joodi radioaktiivset isotoopi jood-131. Selle radionukliidi poolestusaeg on küll vaid üsna lühike 8 päeva, küll aga on see kergesti lenduv ning kui me seda kas sisse hingame või sööme, ladestub see kilpnäärmesse ja võib viia kilpnäärmevähi tekkimiseni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles