Eestis läbi viidud uuring: hõbedat, kulda leidub me maal

Rauamaak. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

Eesti Geoloogiateenistusel valmis uuring, kus hinnati Kirde-Eestis Jõhvi lähedal magnetanomaaliat põhjustava rauamaagi keha ulatust ja iseloomustati sellega kaasnevaid maagistumisilminguid.

Uute puuraukudega avatud kõige intensiivsemal Jõhvi läänepoolsel anomaalial on hinnanguline rauamaagi kogus 38–46 miljonit tonni ja keskmine raua sisaldus 19-22%, kinnitades varasemaid hinnanguid. Jõhvi magnetanomaaliat põhjustava rauamaagi lasundi varude suurus võib maapinnast 1000 meetri sügavuseni arvestades olla vahemikus 270–540 miljonit tonni. Võrdluseks on Põhja-Euroopa suurimas leiukohas Rootsis Kiirunavaaras kaevandatava maagi raua sisaldus üle 58% ning uuritud varusid üle 700 miljoni tonni.

Rauamaagi uuringute käigus leiti tänu kaasaaegsetele analüütilistele meetoditele mitmeid teisi huvitavaid mineralisatsiooni-ilminguid, sh arseeni, volframi, vismuti ja telluuri esinemine, millega kaasneb eheda hõbeda ja kulla mineralisatsioon. Need leiud näitavad, et Eesti kristalses aluskorras on potentsiaali väärismetallide esinemiseks sarnaselt Kesk-Rootsi ja Edela-Soomega.

Eesti Geoloogiateenistuse vanemgeoloog Siim Nirgi sõnul on Jõhvi uuringu näol tegemist esimese kristalse aluskorra uuringuga pärast nõukogudeaegset süvakaardistamise perioodi. «Kuigi rauamaagi poolest ei ole Jõhvi leiukoht Põhja-Euroopas tegutsevate kaevandustega võrreldes oma suhteliselt väikese rauasisalduse ja keerulise kättesaadavusega hetkel majanduslikult tasuv, näitas projekt, et meie teadmised kristalsest aluskorrast ei ole kaugeltki piisavad. Isegi juba aastakümneid uuritud Jõhvi kivimites on võimalik kaasaaegsete uuringumeetoditega teha üllatavaid avastusi, nagu näiteks väärismetallide esinemise seni teadaolevast suurem potentsiaal,» selgitas ta.

Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professori, Eesti Geoloogiateenistuse vanemgeoloogide koja liikme Kalle Kirsimäe arvates on tegemist äärmiselt põneva leiuga. «See pöörab uue lehekülje Eesti geoloogilise ehituse ja arenguloo tundmaõppimisel, kuid on ka märgilise tähendusega uute perspektiivsete maapõuevarade vaates. Eesti kristalsel aluskorral, milles paikneb Jõhvi rauamaak on oletatud ühiseid struktuurseid tunnusjooni Kesk-Rootsis ja Edela Soomes avanevate kivimitega, kus on juba ammu tuntud paljud raua, vase, hõbeda, aga ka kulla kaevandamisväärsed leiukohad. Jõhvi kivimites avastatud väärismetallide mineralisatsioon kinnitab neid geoloogilisi seoseid. Me oleme nende uuringutega näidanud, et vase-hõbeda ja kulla mineralisatsioon on Eestis võimalik. Esimene samm on tehtud.»

Uuringu käigus rajati Jõhvi kolmest eraldiseisvast magnetvälja anomaaliast intensiivseima uurimiseks kaks üle 770 meetri pikkust Eesti esimest kaldpuurauku, mis läbisid magnetiiti sisaldavat kivimkompleksi. Uute puuraukude rajamine oli vajalik, kuna varem puuritud puuraugud olid vertikaalsed ja ei võimaldanud seetõttu teadaolevalt püstiselt asetseva maagikeha suurust ega kuju hinnata.

Puuraukudes läbiviidud geofüüsikalise sondeerimise ja puursüdamikelt kogutud andmete põhjal koostati puursüdamike geoloogilised kirjeldused ning võeti proovid anomaaliat põhjustavate kivimite mineraloogiliseks ja geokeemiliseks iseloomustamiseks. Uuringutegevustes järgiti tunnustatud PERC (The Pan European Reserves and Resources Reporting Committee) standardit, mis nõuab läbipaistvust kõikides uuringuetappides ning tagab esitatud andmete usaldusväärsuse.

Puuraugud avasid umbes 100 meetri paksust ja hinnanguliselt 500 kuni 600 meetri laiust püstise lasuvusega maagistunud tsooni, mis piirneb kristalse aluskorra pealispinnaga maapinnast umbes 240 meetri sügavusel ja ulatub enam kui 600 meetri sügavuseni. Peamine maakmineraal on magnetanomaaliat põhjustav magnetiit koos erinevate rauasulfiididega, mis levivad valdavalt pürokseen- ja granaatgneissides. Fe₂O₃ sisaldus maagistunud proovides ulatus kuni 56,59%, kuid jäi keskmiselt 37,84% juurde. Maagistunud tsooni moodustavad 70–80% ulatuses magnetiiti sisaldavad gneisid ja 20–30% ümbriskivimid, mis annab raua keskmiseks sisalduseks on 19–22%.

Lisaks rauale leiti Jõhvi magnetanomaalias kaasaaegsete uurimismeetoditega mitmeid teisi olulisi mineralisatsiooni ilminguid. Näiteks leiti kõrgenenud arseeni ja volframi sisaldused, mida kannab arsenopüriidi (FeAs), löllingiidi (FeAs₂) ja šeeliidi (CaWO₄) mineralisatsioon, samuti avastati puursüdamikes eheda vismuti-telluuri (Bi-Te) ja hõbeda-kulla (Ag-Au) ilmingud.

Koostöös Eesti ülikoolide teadlastega jätkuvad uuringud nende ilmingute leviku ja võimaliku majandusliku potentsiaali täpsemaks selgitamiseks.

Tõsisem huvi rauamaagi vastu Eestis algas 1930ndatel, kui sõjaväe topograafiaosakond avastas Kirde-Eestis magnetilised anomaaliad, või lihtsamalt öeldes – piirkonnad, kus kompass valetab. Kaardistamisel avastatud mitmest magnetilisest anomaaliast intensiivseim asub Toila-Pühajõe piirkonnas, mida hiljem hakati nimetama Jõhvi magnetanomaaliaks.

Jõhvi magnetanomaalia piirkonnas tehti esimesed puuraugud aastail 1937-1938, kui läänepoolsel tipul puuriti kaks auku 505 ja 721 meetri sügavusele. Need avastasid 238. meetrise settekivimite kihi alt raudkvartsiidist ja kvartsirikkast kihilisest kivimist koosneva kompleksi. Jõhvi magnetanomaaliat uuriti 1960ndatel aastatel uuesti, kui rajatud puuraukudest leiti veel viiest maagistunud kivimeid.