Just selle lihtsa lükkega saaks leevendada nii gaasi- kui kliimakriisi (1)

Copy
Tihti lekib metaani vanematest naftapuuraukudest.
Tihti lekib metaani vanematest naftapuuraukudest. Foto: Ernest Scheyder

Rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) teatas teisipäeval, et metaani heitkoguseid energiasektoris on massiliselt raporteerimata jäetud.

IEA värskeimas Global Methane Trackeri raportis leiti, et tegelikud energiasektori heitkogused olid umbes 70 protsenti kõrgemad kui valitsuste ametlikud näitajad. Agentuur rõhutab vajadust suurema läbipaistvuse ja tugevamate poliitiliste meetmete järele, et selle võimsa kasvuhoonegaasi heitkoguseid vähendada. Nimelt võib metaaniheidet vastutavaks pidada umbes 30 protsendi üleilmse tööstusrevolutsiooni järgse temperatuuritõusu eest.

Kuigi metaani eluiga atmosfääris on süsihappegaasist lühem, on see kasvuhoonegaasina palju võimsam. Inimtegevuse tulemusel tekib hinnanguliselt 60 protsenti üleilmsest metaaniheitest ning selle vähendamine võib kliima soojenemise pidurdamisele kiiret ja suuremahulist mõju avaldada.

Möödunud aasta lõpul toimunud COP26 konverentsil Glasgow’s allkirjastasid mitmed osalejad kokkuleppe vähendada metaani heitkoguseid 2030. aastaks 30 protsendi võrra. Tänaseks on aga viiest suurima metaaniheitega riigist – Hiina, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Iraan ja India – leppele alla kirjutanud vaid USA.

«Üleilmse inimtegevusest pärit metaaniheite vähendamine 30 protsendi võrra selle kümnendi lõpuks oleks globaalsele soojenemisele 2050. aastaks samasugune mõju nagu kogu transpordisektori süsinikuneutraalseks muutmine,» ütles IEA juht Fatih Birol pressiteate vahendusel.

Lekked on saamata jäänud tulu

Global Carbon Trackeri raportis on esimest korda arvestatud söekaevandustest ja bioenergiast tulenevad heitkogused riikide kaupa. Sealt selgub, et energiasektori metaaniheide kasvas eelmisel aastal vaid alla viie protsendi. IEA leidis, et märkimisväärsed heitkogused olid Texases ja Kesk-Aasia piirkondades, kusjuures ainuüksi Türkmenistan vastutab kolmandiku suurte emissioonisündmuste eest, mis eelmisel aastal satelliitide abil tuvastati.

Energiatööstuses tekib metaaniheide nii tavategevusest kui ka leketest. Maagaasi lekib nimelt paljudest vanematest naftapuuraukudest, kuhu ei ole ehitatud korralikku infrastruktuuri. Raportis hinnati, et gaasihindade hüppelise tõusuga maksab metaani «kokkukorjamine» ja lekete vähendamine enda eest sisuliselt ise. Samas aitaks see tegevus ka gaasikitsikust leevendada.

Raportis leiti, et kui 2021. aastal oleks kõik fossiilkütustega seotud lekkinud metaan kinni püütud ja maha müüdud, oleks turul olnud täiendavalt saada 180 miljardit kuupmeetrit maagaasi. See on samaväärne kogu Euroopa energiasektoris kasutatava gaasiga ning seda on enam kui piisavalt, et tänased puudujäägid katta.

Tagasi üles