K, 30.11.2022

Palgikraanajuhid kaugtööle - virtuaalprillidega võib metsatöid teha eemalt

tehnika.postimees.ee
Palgikraanajuhid kaugtööle - virtuaalprillidega võib metsatöid teha eemalt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Palgikraana ja selle kaug-operaator tegutsemas.
Palgikraana ja selle kaug-operaator tegutsemas. Foto: Tallinna Tehnikaülikool
  • Ühe nupuvajutusega saab tavaliselt juhtimiselt üle minna virtuaalreaalsusse
  • Juht saab palgihaagist laadida ohutus keskkonnas

Nüüd saab ka palgikraana juht kodutööle minna, sest Tallinna Tehnikaülikooli tunnustatud arendustöö «Virtuaalreaalsuse rakendamine palgikraana juhtimiseks» aitab traditsioonilise kohapealse juhtimise kõrval metsamasinat virtuaalreaalsuse prillidega kaugemalt juhtida.

Arendustöö eesmärgiks on varustada metsaveohaagis distantsjuhtimisega, mis tähendab, et masina operaator kasutab masina juhtimiseks virtuaalreaalsuse prille. Operaatorile kuvatakse kraana ja haagise «käppade» kaameravaade ning kasutajaliidese abil saab juht ülevaate palgikraana olulisematest näitajatest (kiirused, koormused ning süsteemi, käigukasti ja mootori info).

Lisaks on operaatoril virtuaalreaalsuse keskkonna kaudu võimalik kõiki tähtsamaid parameetreid seadistada ja muuta.

Juhtimine on õppimise lihtsustamiseks integreeritud traditsioonilisse kraana juhtimispulti. Ainult ühe nupuvajutusega sel puldil saab traditsiooniliselt juhtimiselt üle minna juhtimisele virtuaalreaalsuses ja muidugi ka vastupidi. Loodud lahendus on modulaarne ja vastavalt kasutajate tagasisidele saab kiiresti uusi lahendusi lisada või olemasolevaid kohendada.

Metsaveohaagise juhtimine tuuakse veoki või traktori kabiini selleks, et vähendada ebavajalikku liikumist veoki ja haagise vahel. Tänu sellele on juhil võimalik palgihaagist laadida ohutus keskkonnas sõltumata näiteks ilmastikuoludest.

Virtuaalreaalsuse lahendus loodi Tehnikaülikoolis nullist

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi ettevõtlusspetsialist Alar Niidas hindab arenduse tulemust kõrgelt. «Projekt on huvitav, vajalik ja kindlasti ka meie jaoks hariv. Moodulite ja tehniliste lahenduste loomine nullist oli projekti lihtsam osa, selle alla kuulusid kasutajaliidese loomine, kaameravaate ühenduse loomine läbi VR prillide, VR ja tavajuhtimise vahel lülitamine,» selgitas Niidas.

Hindamisžüriis osalenud Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Sven Illing tõstis Tehnikaülikooli aasta parimate tööde valimisel esile selle projekti praktilist väärtust ja ka olulisust, kuna virtuaalreaalsuse lahendusi on Eesti tööstuses seni väga vähe rakendatud.

Niidase sõnul võttis projektil pisut hoogu maha keeruline olukord globaalses tarneahelas. «Näitena võib tuua vajaduse spetsiifiliste kaamerate järgi, mille tarneaeg tänases olukorras ulatub poole aastani. Täiendava takistusena tuli välja arendatud süsteemi ja kraana juhtmoodulite tarkvaraline ühildamine. Probleemi lahendamiseks kaasati kontrollerite tootja,» lisas Niidas.

Projekti «Virtuaalreaalsuse rakendamine palgikraana juhtimiseks» meeskonda kuulusid mehaanika ja tööstustehnika instituudi teadurid Vladimir Kuts ja Yevhen Bondarenko, doktorant-nooremteadurid Simone Luca Pizzagalli, insener Baris Cem Baykara ning ettevõtlusspetsialist Alar Niidas.

Märksõnad
Tagasi üles