Mõned ämblikud kasutavad enda kootud võrke akustiliste antennidena ja suudavad nende abil õhust helisid püüda. Kuna ämblikuniidid reageerivad õhumolekulide võnkumisele märkimisväärse täpsusega, võib neid pidada ühtedeks looduse tundlikumateks «kuulmekiledeks».
Me juba teame, et ämblikud suudavad oma jalaliigeste juures asuvaid kompimiselundeid kasutades tuvastada võrku kinni jäänud saaklooma just nimelt võrguniitide vibratsioonide järgi.
