/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
/nginx/o/2022/02/22/14380596t1h8c9a.jpg)
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) astronautide värbamisprogrammis kandideeris kokku 57 eestlast ning viis nendest pääsesid edasi teise vooru: kaks naist ja kolm meest.
Kaks Eesti naist ja kolm meest pääsesid astronaudiks kandideerimisel teise vooru
«Astronaudiks kandideerimise sõel on halastamatult tihe,» sõnas EASi Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras, kelle sõnul kutsuti ligi 22 500 kandideerinust teise vooru 1361 kandidaati. «Lõpuks jääb alles ainult kuus karjääriastronauti, kes võetakse ESAsse tööle ja umbes 20 projektiastronauti, kes moodustavad reservi,» lisas Võõras.
/nginx/o/2022/02/22/14380589t1hf520.png)
Võõrase sõnul ootab teise vooru jõudnud kandidaate ees psühholoogiline testimine. Need, kes läbivad edukalt kõik valikuetapid, kutsutakse värbamisintervjuule, mida viib läbi ESA juht. Uute astronautide valik avalikustatakse eeldatavasti sügisel.
Suurem astronautide vajadus tuleneb nii ESA kui ka NASA plaanidest uute mehitatud kosmosemissioonide käivitamiseks ning uued astronaudid hakkavad tööle koos olemasolevate ESA astronautidega. Tegemist on esimese korraga, kus Eesti kodanikud saavad astronaudiks kandideerida.
Kõikide kandideerijate hulgas oli naisi 24 protsenti, Eestist kandideerijate hulgas aga 38 protsenti. Sellega oli Eesti naiskandidaatide osakaalu järgi kõikidest liikmesriikidest esimesel kohal.
Eestlastel pole sellist võimalust enne olnud
ESA astronaudiks kandideerimine avanes 31. märtsil 2021 ja sulgus 18. juunil.
«Kandidaat peab olema mõne ESA liikmesriigi kodanik, omama vähemalt magistrikraadi, soovitavalt inseneriteaduste, loodusteaduste, infotehnoloogia või meditsiini valdkonnas, oskama väga hästi inglise keelt ning teiste keelte oskus tuleb samuti kasuks,» loetles Võõras toona kandideerimistingimusi.
«Viimati otsis ESA uusi astronaute 11 aastat tagasi ning siis ei olnud Eesti veel ESA liige,» ütles Võõras.
Otsitakse kahte tüüpi astronaute: karjääriastronaute, kes võetakse ESAsse tööle ning neid, kes osalevad mitmel kauakestval missioonil – miks mitte ka Kuule ning kaugemalegi, ning projektiastronaute, kes moodustavad astronautide reservi ja saavad sobiva missiooni korral kutse minna ESAsse tööle, käia kosmoses ning täita näiteks konkreetne ülesanne maalähedasel orbiidil.
Euroopa kosmoseagentuur (ESA) loodi 1975. aastal, et kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmosesse tehtavad investeeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele.
ESA-l on 22 liikmesriiki: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. Sloveenia ja Läti on assotsieerunud liikmed.