LOODUS ⟩ Metsloomad võtavad talve külma kõhuga

Lumi kannab! Keegi on siit läinud, osutab Haanjas Piipsemäe külas jahimees Juss Torp. Sügisese puusaliigese vahetuse tõttu peab ta siiamaani paksus lumes turvaliseks liikumiseks kasutama karku. Foto: Margus Ansu

Kui paneks ennast metssea või kitse, põdra või ilvese nahka, ei pruugigi tali näida enam nii vastukarva nagu soojast toast lumisesse-libedasse-külma õue astudes.

Võrumaal Haanja lumiste kuplite vahel Hendrikmäe talus elav Lea Torp vaatab õhtupoolikul, kui tõmbub juba pimedaks, köögi aknast välja, kas kass on oma rännakutelt maja juurde tagasi jõudnud, et ta siis tuppa lasta. Ta kergitab kardinat, et paremini näha – ja mis ta näeb!

Näeb, et kass kügeleb õues aknalaua serval ühes nurgas, ja näeb, et akna all, teisest nurgast, piidleb teda ilusa koheva sabaga rebane.