/nginx/o/2022/02/17/14372001t1hafb0.png)
Hiirte rakkudel tehtud uuringust selgub, et immuunsüsteem võib Alzheimeri tõvega seotud amüloidseid naaste tsirkadiaanrütmile vastavas graafikus eemaldada ning seda protsessi võib mõjutada unepuudus.
Tsirkadiaanrütm on sisemine kell, mis umbes 24-tunnises tsüklis kontrollib und ja tohutut hulka muid kehalisi protsesse. Arstid on juba ammu täheldanud, et Alzheimeri tõvega inimestel on nii unehäired kui häired tsirkadiaanrütmis, kuid selgusetuks jääb, mil määral võivad need häired olla põhjuseks tõvele endale.
New Yorgis asuva Rensselaeri polütehnilise instituudi teadlane Jennifer Hurley on koos oma töörühmaga leidnud ühe võimaliku mehhanismi, mille kaudu beeta-amüloidsed naastud, mida leidub suurel hulgal Alzheimeri tõvega inimeste ajudes, võivad olla seotud unega. Nad arvavad, et naaste «koristavad» makrofaagid – immuunrakud, mis hävitavad vastavalt keha igapäevastele rütmidele nn võõrmaterjali.
Selle nähtuse uurimiseks eraldas meeskond hiirte luuüdist makrofaagid ja «toitis» neid erinevatel kellaaegadel beeta-amüloidsete naastudega. Loendades naaste, mida rakud tarbinud olid, kaardistasid teadlased makrofaagide tsirkadiaanrütmid.
Hurley tuvastas oma töögrupiga ka tsirkadiaanrütmidest mõjutatud valkude klassi, mida nimetatakse heparaansulfaatideks. Hurley arvab, et need võivad makrofaagidele märku anda, millal naastud eemaldada.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Mariliis Kolk.