:format(webp)/nginx/o/2022/02/15/14367002t1hb0e5.jpg)
Teadusajakirjas Nature Communications avaldatud Tartu ülikooli teadlaste tulemused näitavad, et soolestiku mikrobioomi mõjutavad oluliselt nii inimese elustiil, tervis kui ka ravimite tarbimine. Lisaks viib pikaajaline ning korduv antibiootikumide kasutamine soolestiku mikroorganismide koosluse stabiilse muutuseni, selgus uuringust.
«Viimaste aastate teadusuuringud on näidanud selgelt, et soolestiku mikrobioom on üliolulise tähtsusega meie tervisele, mõjutades nii meie immuunsüsteemi, ainevahetust kui ka närvisüsteemi toimimist. Seetõttu on tähtis välja selgitada, millised tegurid mikrobioomi koosseisu mõjutavad ning tuvastada, kuidas mikrobioom mõjutab meie tervist. Eesti geenivaramu oma unikaalse andmestikuga andis meile väga hea võimaluse sellist suuremahulist uuringut läbi viia,» sõnas kaasprofessor Elin Org, kes on genoomika instituudi mikrobioomi uurimisgrupi juht. Uuringus analüüsiti üle 2500 geenidoonori soolestiku mikrobioomi andmeid koos geenidoonorite kohta teada oleva ulatuslikku tervise ja elustiili infoga.
Uuring näitas, et kõik üldtuntud tervisliku eluviisiga seotud käitumismustrid, nagu marjade ning puu- ja juurviljade söömine, kehaline aktiivsus, ning hea vaimne ja füüsiline tervis olid seotud suurema mikroobikoosluse mitmekesisusega, samal ajal kui suurem kehakaal, suitsetamine, karastusjookide joomine ning erinevad haigused ja ravimite manustamine on seotud eri mikroobiliikide vähenemisega.
«Meie eluvalikud peegelduvad selgelt soole mikroobikoosluse mitmekesisuses, mis võib omakorda viia terviseprobleemideni,» selgitas uuringu üks esiautoritest Kertu Liis Krigul.
Lisaks selgus Tartu teadlaste uuringust, et pikaaegne ja korduv ravimite kasutamine vähendab soolestiku mikrobioomi mitmekesisust ning muudab oluliselt mikroobikooslust. Näiteks senisest täpsema antibiootikumide tarbimise info analüüsimine võimaldas täpsustada haigus-spetsiifilisi muutusi mikroobioomis.
/nginx/o/2022/02/15/14367007t1h8422.jpg)
«Muutus mikrobioomi koosluses oli märgatav, kui inimene oli tarbinud juba enam kui kaks kuuri antibiootikume viimase 10 aasta jooksul ning neid inimesi oli meie uuringus kokku rohkem kui 1200 ehk ligi pool valimist. Arvestades, et eestlased kasutavad antibiootikume eurooplastest pea kõige vähem, võib nende võtmise mõju olla paljude riikide elanike puhul isegi suurem,» sõnas uuringu esiautor Oliver Aasmets. Muutuste täpsemad mõjud tervisele on teadlaste poolt juba väljaselgitamisel.
«Geenivaramu andmekogu täiustamine mikrobioomi andmetega võimaldab meil anaüüsida inimese genoomi ja mikrobioomi koosmõjusid. Näiteks tulevikus on eesmärk välja töötada täpsemaid haiguste riski hindavaid mudeleid ning hinnata mikrobioomi mõju ravimite tõhususele. Kuna me nägime, et mikrobioomi mõjutab suur hulk erinevaid tegureid, siis oleks kindlasti oluline uurida inimestel muutusi mikrobioomis pikemalt ajas ehk koguda mikrobioomi proove mitmetest ajapunktidest,» ütles töö juhtivautor Elin Org.
Vt teadusartiklit tevikuna: «Gut metagenome associations with extensive digital health data in a volunteer-based Estonian microbiome cohort»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)