Alar Rosentau võtab inauguratsiooniloengul ette jalutuskäigu Läänemere möödanikku

Alar Rosentau. Foto: Peeter Paaver

15. veebruaril kell 16.15 peab rakendusgeoloogia professor Alar Rosentau Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu «Meretaseme ja rannavööndi muutused Läänemere idaosas».

Mereveetase ja sellega koos ka rannavöönd on Läänemere nõo idaosas teinud pärastjääajal läbi suuri muutusi, millega on kaasas käinud ka esiajaloolise asustuse nihkumine kord mere, kord maismaa poole. Nende muutuste taga on Skandinaavia mandriliustiku sulamine ja sellest tingitud maatõus ning maailmamere taseme muutused.

Vaatamata seni jätkuvale maatõusule on meie esiajaloos olnud ka perioode, kus mereveetase on olnud praegusest madalam, nii et osa meie esiajaloolistest maastikest ja võib-olla ka kultuuripärandist on nüüdseks jäänud merepõhja. Setetesse talletunud info võimaldab neid muutusi uurida, et selgitada välja seoseid kliimasündmuste, jääkilpide sulamise ja mereveetaseme tõusu vahel, selgitas Alar Rosentau.

Tema sõnul on Läänemere nõo eri piirkondadest nüüdseks olemas üle tuhande setete vanusemäärangu, mis võimaldavad analüüsida meretaseme muutuste ajalis-ruumilisi mustreid ligi 12 000 aasta pikkusel ajajärgul. Loengus tuleb juttu meretaseme muutuste mustritest Läänemere eri piirkondades ja seostest esiajaloolise asustusega nõo idaosas. Kuulajatega koos võetakse ette mõtteline jalutuskäik möödanikku, alustades muinasmaastike ja varajase asustusega Pärnu ümbruses, Narva-Lauga klindilahes, Hiiumaal ja Tallinnas Vabaduse väljakul ning jõudes pronksi- ja viikingiaegsele Saaremaale.

Alar Rosentau on lõpetanud Tartu Ülikooli 1998. aastal geoloogia erialal. 2006. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö «Jääpaisjärvede areng Eestis». Ta on Rootsi Instituudi stipendiaadina täiendanud end Stockholmi Ülikoolis kvaternaari setete uuringute alal ning teinud külalisteadurina mere- ja rannikugeoloogilist uurimistööd Warnemündes Leibnizi Läänemere Uurimise Instituudis.

Geoloogia ja arheoloogia erialasid siduvate uuringute raames on Alar Rosentau töötanud teadurina ajaloo ja arheoloogia instituudis ning ökoloogia ja maateaduste instituudis. Samuti on ta olnud ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur ja kaasprofessor. Alates 1. veebruarist 2021 on ta rakendusgeoloogia professor. Oma uurimistöös keskendub Alar Rosentau kvaternaari setete ja pinnavormide uuringutele, mis aitavad mõista mereveetaseme ja rannavööndi pikaajalisi muutusi Läänemeres ning lahendada sellega seonduvaid rakendusgeoloogilisi probleeme.