T, 27.09.2022

Konkursi «Teadus 3 minutiga» parimad on selgunud

teadus.postimees.ee
Konkursi «Teadus 3 minutiga» parimad on selgunud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Reede õhtul Eesti teaduste akadeemias toimunud konkursi «Teadus 3 minutiga» finaalis selgusid viis parimat noort teadlast, kes suutsid 180 sekundiga kõige paremini oma teadustöö olulisusest ülevaate anda.

Konkursi «Teadus 3 minutiga» 2022. aasta laureaadid on:

Karin Bachmann (Eesti kunstiakadeemia, arhitektuur ja linnaplaneerimine) – «Rikas linn, vaene linn»

Karin Bachmann on maastikuarhitekt, õppinud kunstiakadeemia magistriastmes urbanistikat, käsil on doktorantuur. Erialapraktikuna (tegev büroos Kino) on koos kolleegidega keskendunud poollooduslike koosluste temaatikale: kuidas looduslikke protsesse linna haljasalade toimimisse kaasata ja kehtivaid haljastusnorme mitmekesistada. «Kureeritud elurikkus» on koos Anna-Liisa Undi ja Merle Karro-Kalbergiga välja töötatav metoodika; töö käigus katsetatakse Tartu parkides erinevaid elurikkuse tõstmise viise.

Robert Krautmann (Tallinna tehnikaülikool, materjalitehnoloogia) – «Päikeseelement värkvõrguseadmete toiteallikaks»

Robert Krautmann on tehnikaülikooli materjalitehnoloogia doktorant. Materjaliteadust Tartu ülikooli läks Robert õppima huviga rohetehnoloogiate vastu. Täna arendab Robert oma doktoritöös uudsetel materjalidel põhinevaid päikesepatareisid, mida on odav toota ja mis leiaksid laiemat rakendust. Päikeseenergeetika õpingute jooksul on Robert täiendanud ennast valgusküllases Singapuris ja tööstuslikus Saksamaal.

Leenu Reinsalu (keemilise ja bioloogilise füüsika instituut – KBFI, geenitehnoloogia) – «Kust kasvaja endale energiat saab?»

Leenu Reinsalu on kasvajaid uuriv noorteadlane KBFI-s ning geenitehnoloogia doktorant tehnikaülikoolis. Leenut on lapsest saadik huvitanud meditsiin ning soovist inimkonda aidata, otsustas ta juba bakalaureuse õpingute alguses suunata kõik oma teadmised ja oskused vähiuuringutesse. Tema põhiline huviobjekt on soolevähk ning oma teadustöö tulemusena loodab Leenu leida võimaluse, kuidas saaksime jätta kiiresti jagunevad vähirakud nälga ja seeläbi ravida miljoneid patsiente üle maailma.

Jasper Ristkok (Tartu ülikool, füüsika) – «Uus energiaallikas: tuumasünteesireaktor»

Jasper Ristkok on esimese aasta füüsika doktorant Tartu ülikoolis. Hetkel töötab õpingute kõrvalt ülikoolis õppeassistendina ja Praktikalis sisuloojana, et parandada põhikooli füüsikaõpet. Ta peab oma elu eesmärgiks enese arendamist ning võimalikult paljude emotsioonide ja kogemuste saamist, mis samas aitaksid inimkonda edasi. Seepärast tahab ta saada teadlaseks ning just seetõttu teeb parasjagu teadust tuumasünteesireaktoreid arendades.

Alina Roštšinskaja (Tartu ülikool, pediaatria) – «Robotid tõttavad lastele appi»

Alina Roštšinskaja on värskelt lõpetanud arstiteaduskonna. Sellest sügisest on ta esimese aasta doktorant ning ka arst-resident pediaatria erialal. Suurem teadushuvi tekkis tal juba üliõpilasena, viiendast kursusest alates osales ta aktiivselt lasteneuroloogia-alases teadustöös. Doktoritöös ongi ta ühendanud enda jaoks kõige südamelähedasemad teemad: lapsed, neurorehabilitatsiooni ja robotid. Alina usub, et tänapäeval peab laste taastusravi olema eeskätt atraktiivne ja motiveeriv, et tagada ka hea ravisoostumus.

Märtsis valmivad võitjate loengutest videoklipid, mida näidatakse aprillis ja mais Eesti televisiooni saates «Terevisioon» ja teadusportaalis Novaator. Viimases saavad vaatajad valida ka oma lemmiku.Sel aastal esimest korda valisid teadusportaali Novaator toimetajad ka oma lemmiku teadusartikli kirjutajate seast. Kolme esile tõstetu hulka said Karin Bachmann, Robert Krautmann ja Miriam Koppel (Tartu ülikool, füüsikaline keemia – «Vesiniku hoiustamine – võti rohelisemasse tulevikku»).

Finaali jõudis 17 doktoranti ja noorteadlast, kellest galal osales 14. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et konkursi esitluste tehniline tase on aastatega järjest enam ühtlustunud. Žürii hinnangul oli kõigi tänavuste esitluste ülesehitus äärmiselt professionaalne. Samuti toodi positiivsena esile, et kõik finalistid lõid kohe oma loengute alguses sideme ühiskonna probleemidega.

Žüriisse kuulusid teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Annely Akermann, perearst Karmen Joller, Eesti arhitektide liidu president Andro Mänd, näitleja ning teatri- ja filmilavastaja, akadeemik Elmo Nüganen, ajakirjanik Anu Saagim ning kirjandusteadlane ja emeriitprofessor Rein Veidemann.

Konkursi koostööpartner on Eesti rahvusringhääling ning seda rahastab ELi regionaalarengu fond Eesti teadusagentuuri Teame+ programmist.

Märksõnad
Tagasi üles