:format(webp)/nginx/o/2022/02/10/14356467t1h8473.jpg)
Täna kinnitas valitsus riiklike preemiate laureaadid. Preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest väärisid Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit. Postimees avaldab lühitutvustused elutöö- ja aastapreemiate laureaatide ning nende teadustöö kohta.
2022. aastal makstakse teaduspreemiaid kokku 240 000 eurot. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest määratakse kaks 40 000 euro suurust elutööpreemiat ning nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest kaheksa 20 000 euro suurust aastapreemiat.
Preemiad antakse üle 23. veebruaril 2022.
/nginx/o/2022/02/10/14356464t1he762.jpg)
Ingrid Rüütel – snd 03.11.1935, Eesti kirjandusmuuseum, vanemteadur emerita – preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
Ingrid Rüütel on eesti etnomusikoloogia rajajaid ja üks teenekamaid eesti rahvamuusika uurijaid, eesti rahvamuusika ja kogu folkloori uurimise pikaajaline ja ühiskondlikult mõjukas eestvedaja ning -kõneleja. Ta on oma teadustöödes toonud esile eesti regilaulude viiside ning laiemalt soome-ugri rahvamuusika eripära, loonud eesti ja vadja regiviiside tüpoloogia ja andmebaasi, määratlenud eesti rahvalaulu erinevad kihistused ja etniliste suhete rolli nende tekkes; selle kõrval on ta uurinud ka rahvakultuuri ja etnilise identiteedi väljendusviise. Läbi aastakümnete on ta aktiivse väliuurijana talletanud tuhandeid rahvalaule ja osalenud mitme teadusfilmi tegemisel. Ta on olnud eesti etnomusikoloogia koolkonna kujundaja ja järjepidevuse hoidja viimase poole sajandi jooksul.
/nginx/o/2022/02/10/14356469t1h22c9.jpg)
Ene-Margit Tiit – snd 22.04.1934, Tartu ülikool, emeriitprofessor; statistikaameti rahvastikustatistika ekspert – preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
Ene-Margit Tiit on palju rohkem kui Eesti matemaatilise statistika õppesuuna alusepanija, statistikute kaadri ettevalmistaja nii oma loengute ja õpikute kaudu kui ka vastava teaduskoolkonna looja, statistika teaduskeele arendaja ja ühiskonna statistilise kirjaoskuse tulihingeline ja edukas vardja. Tema teadustöö suureks sihiks on ühiskonna põletavate probleemide analüüs ja leevendamise võimalused, alates abielulahutustest ja vaesusest ning lõpetades koroonaepideemiaga. Tema elutöö krooniks on tema panus sotsiaalteadustesse ja riigiteadustesse; eelkõige perekonna- ja demograafiliste uuringute statistilise aluse loomisel Eestis, aga ka rahvaloendusel registrite ristkasutuse metoodika väljaarendamisel. Tema terav ühiskondlik närv on viinud ta sageli ühiskonna avaliku debati keskmesse – aga sellisel moel, mis ühendab missioonitundlikkuse ja teadusliku lähenemise, aidates tasakaalustada äärmusi ning leida kuldset keskteed.
Riigi teaduspreemiate komisjoni esimees, Eesti teaduse akadeemia president Tarmo Soomere märkis, et esmakordselt pälvisid elutööpreemia korraga kaks sädelevat ja osalt isegi koos Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse panustanud väljapaistvat naisteadlast. Valdkondlikele aastapreemiatele esitatud tööde tase on järjepidevalt tõusnud ja ühtlustunud. Üks monograafia ei ole enam argument ja isegi ikoonilises ajakirjas Nature ilmunud artikli esimene autor ei pruugi kindel olla, et tema saavutus on selle aasta parim. Paradigmad muutuvad aga aeglaselt, mistõttu tee sädelevatest avastustest uute teadusvaldkondade tekkimiseni või tervet maailma mõjutavate innovaatiliste toodeteni ei ole lühemaks läinud.
Preemiad eelmise nelja aasta jooksul (s.o 2018–2021) valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest:
Ivo Heinmaa – snd 1953, keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, vanemteadur; 2011 Eesti füüsika seltsi aastapreemia
Raivo Stern – snd 1963, keemilise ja bioloogilise füüsika instituut, juhtivteadur, keemilise füüsika laboratooriumi juhataja
– preemia täppisteaduste alal tööde tsükli «Kord ja korratus frustreeritud magneetikutes: tuumamagnet-resonantsuuringud» eest
Magnetilise korrastuse tekkimise, detailide ja mõju väljaselgitamine on võti nii kõrgtemperatuurse ülijuhtivuse mehhanismi mõistmiseks kui ka võimalus, et sügavamalt aru saada korra ja korratuse anatoomiast aatomite ja molekulide tasemel, samuti rolli aine eri olekutes ja siiretes nende vahel. Laureaadid teevad seda tuumamagnetresonantsi vahenditega ülitugevates magnetväljades ja absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel, vaadates nõnda unikaalsel moel materjalide sisse.
Priit Väljamäe – snd 1970, Tartu ülikool, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, kaasprofessor – preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli «Tõrksate polüsahhariidide ensümaatiline lagundamine» eest
Polüsahhariidid nagu tselluloos ja kitiin kätkevad endas tohutut «rohelise» süsiniku varu ja on hea alternatiiv fossiilkütustele paljudes keemiatööstuse harudes. Nende lagundamine on aga väga keeruline. Priit Väljamäe keskendub selliste «tõrksate» ainete lagundamise võimalustele täpselt valitud eeltöötluse ja spetsiifiliste omavahel konkureerivate ensüümide ehk bioloogiliste katalüsaatorite abil.
Ants Kallaste – snd 1980 (kollektiivi juht), Tallinna tehnikaülikool, inseneriteaduskond, elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut, abiprofessor tenuuris
Toomas Vaimann – snd 1984, samas vanemteadur
Anton Rassõlkin – snd 1985, samas abiprofessor tenuuris
Hans Tiismus – snd 1989, samas doktorant-nooremteadur
– preemia tehnikateaduste alal tööde tsükli «Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad» eest
Laureaadid arendavad kihtlisandustehnoloogiat kui ühte 3D printimise meetodit mitmesuguste elektriseadmete (mootoritest transformaatoriteni) ja nende komponentide valmistamiseks, aga ka matemaatilisi meetodeid tehnoloogiliste protsesside ja elektrimasinate konstruktsiooni optimeerimiseks. Läbimurdeline on selektiivsel lasersulandamisel põhineva tehnoloogia kasutuselevõtt ja arendamine Eestis.
Pärt Peterson – snd 1966, Tartu ülikool, meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarimmonoloogia professor; 2009 riigi teaduspreemia – arstiteaduse aastapreemia «Tsentraalse immuuntolerantsuse molekulaarsed mehhanismid»
Kai Kisand – snd 1965, Tartu ülikool, meditsiiniteaduste valdkonna bio- ja siirdemeditsiini instituudi rakulise immunoloogia professor; 2012 riigi teaduspreemia – arstiteaduse aastapreemia «Kandidoosi uued tekkemehhanismid»
– preemia arstiteaduse alal tööde tsükli «Immuunsüsteemi vananemise ja Covid-19 haiguse uuringud» eest
Vananedes langeb vastupanuvõime viirus- ja bakteriaalsetele nakkustele ning kasvab risk haigestuda kroonilistesse põletikulistesse haigustesse. Pärt Peterson ja Kai Kisand on selgitanud immuunsüsteemi vananemisega kaasnevaid muutusi ja nende olulisust tervisekäsitluses. Nende arendatud SARS-CoV-2 antikehade test on andnud uusi teadmisi nakkuse levimuse ja vanusest sõltuva immuunvastuse dünaamika kohta nii haigete kui ka vaktsineeritute seas.
Siim Veski – snd 1964, Tallinna tehnikaülikool, loodusteaduskond, geoloogia instituut, üldise maateaduse täisprofessor tenuuris, osakonnajuhataja; 2000 Karl Ernst von Baeri preemia
Anneli Poska – snd 1969, Tallinna tehnikaülikool, loodusteaduskond, geoloogia instituut, vanemteadur
– preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli «Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes» eest
Tsükkel käsitleb väga erinevaid tahke Eesti ja Euroopa jääajajärgses minevikus toimunud muutustest, alates klassikalistest kliimanähtustest ja lõpetades keskaja epidemioloogia vaatluse, katku levikumustrite kirjeldamisega ja vana DNA metoodikaga identifitseeritud muutustega mikroobikooslustes. Läbimurdelised on jääajajärgsete muutuste kirjeldamine Eesti ja Euroopa kliimas ning ökosüsteemide elustikus mullast metsa ja järvedeni.
Ebe Merilo – snd 1970, Tartu ülikool, tehnoloogiainstituut, taimebioloogia kaasprofessor
Hannes Kollist – snd 1970, Tartu ülikool, tehnoloogiainstituut, molekulaarse taimebioloogia professor
– preemia põllumajandusteaduste alal tööde tsükli «Taimede kohanemine muutuvad kliimas» eest.
Tsükli fookuses on taimede õhulõhede sulgrakkudes toimuvad biokeemilised protsessid. Need reguleerivad taimede gaasivahetust, mõjutades seeläbi ka põuakindlust. Silmapaistvaim panus on õhulõhede CO2-le ning õhuniiskusele tundlike biokeemiliste signaalradade regulatsioonimehhanismide parem mõistmine. See on suur samm aretamaks saagikamaid ja stressitaluvamaid sorte, mille õhulõhed reageerivad kiirelt ja täpselt muutunud keskkonnatingimustele.
Veronika Kalmus – snd 1973 (kollektiivi juht), Tartu ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, sotsioloogia professor; 2017 Tartu ülikooli aumärk
Marju Lauristin – snd 1940, Tartu ülikool, emeriitprofessor
Anu Masso – snd 1977, Tallinna tehnikaülikool, majandusteaduskond, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut, sotsiaalteaduslike suurandmete kaasprofessor ja Tartu ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, andmeuuringute kaasprofessor tenuuris
Signe Opermann – snd 1975, Tartu ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, meediasotsioloogia teadur
Peeter Vihalemm – snd 1944 Tartu ülikool, emeriitprofessor; 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärk
Triin Vihalemm – snd 1968, Tartu ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut, kommunikatsiooniuuringute professor; 2018 Tartu ülikooli väike medal
– preemia sotsiaalteaduste alal tööde tsükli «Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine» eest
Tegemist on jõulise näitega, kuidas sotsiaalteaduslik uurimistöö võib omandada rahvusteaduse mõõtme ja samas heita valgust transformatsiooniuuringute teoreetilistele ja metodoloogilistele küsimustele. Saame kinnitust, et tänast Eestit eristab paljudest teistest Euroopa maadest aktiivne kultuuriosalus, nii kultuuri olulisuse tunnistamise mõttes kui ka kultuuritarbimise ja -harrastuse erinevate vormide leviku poolest. Näidatakse, et kultuuritarbimisel võib olla tasakaalustav roll ühiskonnas. Sõnum poliitikakujundajatele ütleb, et riigi keskne ülesanne on protsesse tunnetades ühiskonda tasakaalustada ja pingeid leevendada.
Karsten Brüggemann – snd 1965, Tallinna ülikool, humanitaarteaduste instituut, eesti ja üldajaloo professor, ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse juht – preemia humanitaarteaduste alal teadustööde eest, mis analüüsivad Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulekut etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu.
Karsten Brüggemann analüüsib, kuidas on mitmerahvuselised riigid saanud hakkama etnilise, kultuurilise ja ajaloolise mitmekesisusega, vaadeldes ajalooliselt nii keskuse võimumehhanisme kui ka perifeerseid reaktsioone ja nende tihti asümmeetrilist suhtlust. Ta polemiseerib julgelt käsitlustega, mis rõhutavad Vene keskset ajaloolist rolli impeeriumi läänepoolse ääremaa arengutes ja kultuuriloomes, oskab aduda, milline oli Baltimaade kuvand venekeelses keskuses ja sellest tulenevad tegutsemisstrateegiad ning on suutnud kokku panna ja toimetada massiivse, siiani kõige ulatuslikuma teadusliku Baltimaade ajaloo üldkäsitluse.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)