AK ⟩ Viguriga kaardid: vastne piir Vasknarvas

Vasknarva muulidesüsteem. Foto: Liis Treimann

Piirid ja nendega seonduv pakub geograafidele alati mõtlemisainet. Siinsel kaardil toome välja ühe Eesti-Vene piiri probleemse koha, kus eelmise sajandi poliitgeograafilisest arengust ja loodus­geograafilistest protsessidest tulenevalt on kujunenud omalaadne piirisituatsioon. 1920. aasta 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahu järgi kulges Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir teatavasti Narva jõest ida pool. Seega oli kogu Narva jõe lähe Eesti haldusalas. Kuigi Narva jõgi on Eesti suurim jõgi, kippus setete liikumise tõttu piki Peip­si põhjarannikut läänest itta jõe lähe ummistuma ja see tekitas probleeme laevaliiklusele. Setete kuhjumise vältimiseks ehitati 1930. aastate alguses Vasknarva küla juurde kolm buuni ehk põiktammi ja jõe idakaldale ligi 1,5 kilomeetri pikkune voolu suunav tamm. Sellega kitsendati jõesängi ning kiirendati voolu, et vältida ummistusi. Üsna kiiresti hakkas aga liiva settima nii buunide vahele kui ka tammi taha. Nii on buunidevaheline ala tänaseks osalt maismaastunud. Vahetult pärast II maailmasõda muudeti piiri kulgu. Kahe liiduvabariigi vaheline piir hakkas kulgema Narva jõe telgjoont pidi. Vasknarva vastasküla Skamja juurest kulges piir aga piki maismaad kuni kohani, kus Tartu rahu järgne piir jõudis maismaale. Nõukogude perioodil polnud sellel piiril tegelikkuses suuremat tähtsust. Kui Eesti Vabariik iseseisvuse taastas, siis lähtuti riigipiiri määramisel just liiduvabariikide piirist. Tekkis olukord, kus Narva jõe lähet kontrollib Eesti piirivalve (Venemaa alused võivad liikuda, kuid peavad luba küsima). Jõustumata Eesti-Vene piirilepingu järgi liiguks riigipiir aga Narva jõe telgjoonele ka jõe alguses.

Vastne piir Vasknarva? Foto: Ago Tominga, Taavi Pae