:format(webp)/nginx/o/2022/01/23/14325251t1h7d0b.png)
Kvantarvutist, mis kasutab arvutuste tegemiseks üsna tavalisi aatomeid, võib saada rivaal palju pirtsakamatele seadmetele, kuigi üks selle loojatest ütleb, et tehnoloogia haarde laiendamiseks tuleb lahendada veel hulk tehnilisi ja muid probleeme.
Kvantarvutist, mis kasutab arvutuste tegemiseks üsna tavalisi aatomeid, võib saada rivaal palju pirtsakamatele seadmetele, kuigi üks selle loojatest ütleb, et tehnoloogia haarde laiendamiseks tuleb lahendada veel hulk tehnilisi ja muid probleeme.
Tänapäeval kasutatavad võimsamad kvantarvutid toetuvad kvantbittide moodustamiseks ülijuhtidele või magnetlõksustatud ioonidele. Mõlemal süsteemil on omad varjuküljed: ülijuhtivad kvantbitid – mida kasutatavad Google’i kvantmasinad – nõuavad ülimadalat temperatuuri ning neid on keeruline lõksustatud ioonidega suhtlema panna.
Nüüd on Mark Saffman Wisconsini-Madisoni ülikoolist koos oma töörühmaga ehitanud alternatiivse kvantarvuti, kasutades kuut laenguta tseesiumi aatomitest valmistatud kvantbitti, selle asemel et kasutada laenguga ioone.