N, 26.05.2022

Keskkonnaamet: ohustatud kõred vajavad paremat kaitset

teadus.postimees.ee
Keskkonnaamet: ohustatud kõred vajavad paremat kaitset
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kõre.
Kõre. Foto: Kadri Paomees

Kõre ehk juttselg-kärnkonn on Eestis väljasuremisohus liik, kelle kaitseks plaanib keskkonnaamet moodustada kolm uut püsielupaika. Keskkonnaamet on seisukohal, et kolme olemasoleva püsielupaiga piire tuleb loomakeste paremaks kaitsmiseks muuta, nii ka Eesti ühe suurima kõrepopulatsiooniga Männiku liivakarjääris.

Ohustatud liikide punase nimestiku järgi on Eesti kõre populatsioon väljasuremisohus, sest asurkonnad on väiksed ja killustunud. Liik on arvatud Eestis kõige rangema kaitse alla ehk I kaitsekategooriasse.

Kõre (Epidalea calamita)

  • Eestis elavad kõred oma levila põhjapiiril. Kõre arvukus hakkas meil vähenema eelmise sajandi keskel ning hoogustus 1980ndatel. Eelmise sajandi lõpuks oli pea kolmveerand kõre asurkondadest Eestis väljasurnud, rannaniiduasurkondadest hävis seejuures üle 90 protsendi.
  • Kõre eelistab elupaigana avamaastikku ja vajab sigimiseks madalaid ajutise loomuga veekogusid. Eelkõige maakasutuse muutustest tingitud elupaikade kadumise tõttu on Eestis säilinud vaid 15 kõre eraldi paiknevat asurkonda, enamik neist asuvad endistele luite- ja liivikualadele rajatud liivakarjäärides.

Looduskaitseseaduse järgi tuleb hoolitseda selle eest, et kõik kõre teadaolevad elupaigad saaksid säilida ja kõrede arvukus suureneks. Selleks on kavas moodustada uued kõre püsielupaigad Saku-Männiku krossiraja juurde Harjumaal ning Irase ja Tõrise külla Saaremaal. Kolme olemasoleva püsielupaiga piire tuleb muuta Männiku liivakarjääris Harjumaal, Alu külas ning Lavassaare alevikus Pärnumaal.

Suur osa kõre elupaigast Männiku liivakarjääris on praeguseks juba veekoguks kaevandatud. Ehkki kaevandatud aladel on elupaik jäädavalt kadunud ja kõre populatsioon asub piiratud alal, on see ikkagi üks suurimaid kõre asurkondi Eestis.

«Männikul asuv elupaik on maanteega piiratud. Selle kõrvale on kavandatud ka Rail Balticu trass, mis omakorda suurendab ühe elupaigaosa eraldumise võimalust ülejäänust. Seega on eriti oluline püsielupaiga praeguseid lahustükke omavahel paremini siduda ja laiendada neid mõnel pool piisavalt suures ulatuses, et kõrede populatsioon saaks seal ka tulevikus toime tulla,» täheldas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Marju Keis. Seetõttu ongi plaanis laiendada püsielupaika muu hulgas aladele, mille maismaana säilitamine on kriitilise tähtsusega nii kõre kui ka kaitsealuse kivisisaliku populatsioonidele.

Saku-Männiku krossirajal on kavas lubada rahvaürituste korraldamist, inimeste seal viibimisele piiranguid ei ole. Lisaks, nii nagu Männiku püsielupaigas juba praegu, on kavas ka krossirajal ja kõigil püsielupaikade teedel lubada sõidukitega sõitmist aastaringi.

Kõre püsielupaikade maa-ala kuulub piiranguvööndisse. See tähendab, et seal on näiteks uuendusraied ja teatud tingimustel kaevandamine lubatud. Männiku liivakarjääri jäävas püsielupaigas tohiks seega ka edaspidi keskkonnaameti nõusolekul kaevandada pealpool põhjaveepiiri olevat liivavaru. Lubatud ei ole kaevandamine 50 m raadiuses kõre sigimisveekogudest, samuti ei tohi madalaid veekogusid ja ammendatud karjääriosasid pinnasega täita. Kui aga kõrede asustatud elupaigas sobivat maismaad pidevalt vähendada, siis ühel hetkel ei tule praegused asurkonnad enam toime ja hääbuvad.

Mida vähem on elupaika, seda väiksemale alale peavad allesjäänud kõred ära mahtuma. «Näiteks Inglismaal tehtud uuringu tulemused on näidanud, et suure asustustiheduse korral kõre emasloomade eluiga väheneb, konnad kasvavad tavalisest aeglasemalt ning on kehvemas seisus. Mida suurem on arvukus, seda rohkem koduterritooriumi ehk elupaika loomad vajavad. Ülerahvastatud oludes hakkavad ka haigused rohkem levima,» selgitas Marju Keis.

Õnneks näitavad viimatised kõre seiretulemused, et senised looduskaitselised pingutused hakkavad vilja kandma. «Paljud meie kõrede populatsioonid hakkavad madalseisust tasapisi välja tulema. Edu oleme täheldanud eeskätt terviklikes elupaigakompleksides, kus on nii päikesepaistelist avamaastikku, avatud liivaalasid kui ka madalaveelisi ajutisi veekogusid. Seega aitab kõresid toetada nende elupaikade laiapindne taastamine,» rõõmustab Marju Keis.

Maailma looduskaitseliidu (IUCN) andmetel on kahepaiksed üks ohustatumaid liigirühmi. Eestis on kõik kahepaiksed ehk konnad ja vesilikud looduskaitse all. Kõre kaitse tegevuskavaga saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel.

  • 2021. aastal taastati kavandatavas Saku-Männiku krossiraja püsielupaigas kolm kõre sigimisveekogu.
  • Lisaks esinduslikule kõrepopulatsioonile hõlmab kavandatav Saku-Männiku ja kaitsealune Männiku püsielupaik ka II kaitsekategooriasse arvatud kivisisaliku elupaiku.
  • Matsalu ohustatud liikide taastamis- ja rehabilitatsioonikeskuses kasvatab keskkonnaamet kudust ja kullestest kõrede noorloomasid. Neid loodusesse asustades soovib keskkonnaamet väikese arvukusega kõre asurkondi turgutada. Seejuures on oluline nende asurkondade elupaikade kvaliteeti parandada.
Märksõnad
Tagasi üles