N, 26.05.2022

GALERII ⟩ Teaduste akadeemias sõlmiti uued uurija-professori lepingud

teadus.postimees.ee
Teaduste akadeemias sõlmiti uued uurija-professori lepingud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Eile, 18. jaanuaril allkirjastati Eesti teaduste akadeemias uued uurija-professori lepingud, mis sõlmiti aastateks 2022–2024. Lepingu osapoolteks on uurija-professorid, ülikoolid ja teaduste akadeemia.

Teaduste akadeemia juhatus valis möödunud aasta 14. detsembril uued uurija-professorid: Tallinna tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tõnis Kanger, Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru ning Tartu ülikooli antimikroobsete ühendite tehnoloogia professor Tanel Tenson.

Tõnis Kanger püüab oma uurimistöö abil muuta keemilist sünteesi keskkonnasõbralikumaks. Selleks kasutab ta katalüütilisi reaktsioone, mis kulgevad selektiivsemalt, andes vähem mittesoovitud kõrvalprodukte.

Tegu on alusuuringuga, mille tulemuste otsene rakendamine võtab aega. Enim kasu võib meetodist tulevikus olla ravimitööstusele. Keemiatööstuse valdkondadest tekibki enim jääke peenkeemias ja ravimitööstuses. Kui näiteks naftakeemias tekib 1 kg produkti tootmisel umbes 100 g jääke, siis ravimitööstuses on see suhe kuni 1000 korda suurem. Teisisõnu: 1 kg kasuliku produkti tootmisel tekib kuni 100 kg jäätmeid. Juba väikesed muudatused bioaktiivsete ühendite sünteesil mõjutavad oluliselt selle sünteesi mõju keskkonnale. Uurimuses on olulisim siiski uute katalüüsimeetodite väljatöötamine ja nende toimemehhanismide mõistmine.

Tiit Tammaru suunab oma uuringute teraviku linnades tööturu, eluaseme ja igapäevase liikumisega seotud muutustele, otsides vastuseid mitmetele küsimustele. Kas uute tehnoloogiate tulek aitab kaasa töötajate liikumisele järjest tasuvamatele töökohtadele või näeme ebavõrdsuse kasvu? Kuidas mõjutavad tööturu muutused inimeste elukohavalikuid? Kas jätkub linnade jagunemine jõukamateks ja vaesemateks linnaosadeks? Kas rohepööre ja keskkonnasäästlike liikumisviiside levik aitab kaasa linnaelanike elujärje paranemisele või tekib linnades uut laadi ebavõrdsus? Uurimistöö aitab paremini mõista seda, kuidas tänapäeva linnasid paremini planeerida.

Tanel Tenson võtab vaatluse alla kroonilised bakterinakkused ja nende ravi. Antibiootikumid on üks tänapäevase meditsiini nurgakive. Nende ravimite abil hoitakse kontrolli all bakterite poolt põhjustatud nakkuseid. Paraku ei ole antibiootikumid alati efektiivsed. Üheks murekohaks on antibiootikumiresistentsuse levik. Lisaks resistentsuse levikule täheldatakse, et kroonilisi nakkuseid on tihtipeale väga raske ravida. Selliste nakkuste puhul on bakterid n-ö uinunud seisundis ja antibiootikumiravile ei allu. Planeeritud uuringutes püütakse selgitada, millised eripärased jooned sellistel ravile allumatutel bakteritel on ja kuidas ka nende haigustekitajate vastu võidelda.

Teaduste akadeemia uurija-professori ametikoht võimaldab teadus- ja arendusasutuses või ülikoolis uuringuid juhtival ning doktorante juhendaval tunnustatud teadlasel vähendada õppetöö ja administreerumisega seotud koormust ning rohkem keskenduda teadusuuringutele enda lemmikvaldkonnas.

Kord aastas toimub uurija-professorite konverents, kus valitud teevad ülevaate oma möödunud aasta tööst.

Märksõnad
Tagasi üles