Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

TÜ teadlased: abiasutustest said koroonakriisis suurima löögi päevakeskused

Supiköök Tallinnas. Pilt on illustreeriv. FOTO: Peeter Langovits

Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia uurimisrühm ja Euroopa teadlased uurisid üheksa Euroopa riigi abiasutuste toimetulekut koroonakriisi ajal, et näidata nende sitkust abi pakkumisel kriisiajal majanduslikesse raskustesse sattunutele või niigi kõige tõrjutumatele inimestele.

Vaadeldud organisatsioonidel olid kõikides riikides suuresti samad kohanemismustrid. Enim mõjutas pandeemia päevakeskusi, mis peatasid oma teenused kodututele, majandusraskustes või erivajadusega inimestele. Supiköögid ja varjupaigad jätkasid küll tööd, aga suurte ümberkorraldustega. Rehabilitatsiooni- või resotsialiseerimisüksuste tööd mõjutas pandeemia kõige vähem.

Pandeemia tõttu on enim kannatanud vaimselt haavatavad kliendid ja enamikus Euroopa riikides ka migrandid, samuti esmakordset sotsiaalabi vajanud kliendid. Seetõttu suurenes hüppeliselt nõudlus toiduabi, peavarju ning nõustamisteenuste järele. Abi jäi aga sageli kättesaamatuks, kuna enamikus riikides olid vabatahtlikud töötajad üle koormatud, asutustel puudusid kriisistrateegiad ja riiklik info oli puudulik.

Uuringust selgus ka, et paremini tulid toime nende riikide abiasutused, millel on tugev seos riikliku sotsiaalkaitsega. Eesti oli üks nendest.

Teadlased tõid esile kolm soovitust kriisidega toimetuleku parandamiseks. Esiteks tuleb abiasutustele tagada kriisifond, lisaruumid varjupaiga pakkumiseks ja töötajate psühholoogiline nõustamine, et tulla toime kriisolukorras suurenenud abivajadusega.

Teiseks tuleb abi pakkuvaid asutusi kaasata kriisistrateegiate ja leevendusmeetmete planeerimisse, et need vastaksid klientide vajadustele.

Kolmandaks tuleb abiasutuste töötajaid tunnustada kui ametliku riski- ja kriisiinfo peamisi vahendajaid ning turvalist käitumist soosiva keskkonna kujundajaid, sealhulgas klientide vaktsineerimise korraldajaid.

Uuring põhines 32 kvalitatiivsel intervjuul ja kolmel töötoal asutuste juhtide ja töötajatega.

Tagasi üles
Back