Aga muretseda pole vaja, me pole midagi valesti teinud. Kui politsei mind kinni peab ja küsib: «Härra, kas te olete joonud?», siis ütlen neile tõtt: ei ole. Kui ma just ei arvesta seda kümnendikku alkoholiühikust, mida üks õlu sisaldab.
Kõik mu hommikused napsid olid kas alkoholivabad või väga lahjad alkohoolsed joogid. Neid järjest trendikamaks muutuvaid jooke nimetatakse alkoholiäris noloks (inglise keeles no- and low-alcohol). Kunagi oli see nähtus, mis tähendas pigem nende jookide välja kannatamist kui nautimist, kuid nüüd on käimas revolutsioon, mille käigus on paranenud nii nende jookide kvaliteet kui ka kasvanud populaarsus. Ilmselt just seetõttu, et inimkond on tervikuna jõudnud kainestavale arusaamale sellest, kuidas alkoholitarbimine nende tervisele ja taljele mõjub.
Varem ei ole mu jaoks mingit mõtet olnud joogil, mis jommi ei tee. Nüüd aga katsetan nn kaine(ma)t jaanuari, mida mu uued joomasõbrad No (no-alcohol) ja Lo (low-alcohol) toetavad. Siiski on mul küsimusi. Kas alkoholivabad või väga lahjad alkohoolsed joogid aitavad tõesti joomist vähendada või pigem aitavad need kaasa joomisharjumuste süvenemisele? Kas nolo-joogid on tõesti tervislikumad kui nn päris alkohoolsed joogid? Kas on võimalik, et nolo-joogid kunagi ka hästi maitsema hakkavad?