Harrastusteadlaste tugev panus: eElurikkuse portaali on kogunenud miljoneid kirjeid

Must-kärbsenäpp. Pilt on illustreeriv. Foto: Elmo Riig

eElurikkuse portaal kuvab käesoleva aasta 6. jaanuari seisuga 5 056 132 Eesti kohta käivat kirjet. Portaali tarkvaraarendaja Allan Zirki sõnul sai 5 miljonit kirjet täis 2021. aasta lõpus, teatab Tartu ülikooli loodusmuuseum.

eElurikkus on Eesti bioloogilise mitmekesisuse andmeportaal, mis kuvab Eesti liikide leide, kuhu hulka kuuluvad ka teaduskogudes ja biopankades talletatud eksemplarid ning proovid, DNA-põhised ja inimeste tehtud liikide vaatlused, uurimistööde andmed ning muu liikidega seotud info.

Bioloog, harrastusteaduse peaekspert ja Loodusfestivali Loodusvaatluste maratoni eestvedaja Veljo Runnel tõdes, et nendest 5 miljonist kirjest 3,8 miljonit on loodusvaatlused ja nendest omakorda 2,2 miljonit on linnuvaatlused. «Selle eest tuleb tänada Eesti väga aktiivset harrastusteadlaste kogukonda, kes usinalt loodust vaatlevad ja vaatlusi ka andmebaasi sisestavad,» lisas Runnel.

Näiteks eelmise aasta Loodusvaatluste maratoni käigus sisestati andmebaasi üle 7600 kirje. Keskmiselt sisestatakse andmebaasi ligi tuhat kirjet päevas, ent sisestamine toimub ebaregulaarselt. «Sellist tavapärast sisestust ei ole. Mõnel päeval sisestakase 500, teisel päeval jällegi 5000 kirjet. Oleneb, mis hooaeg on ja kellel parasjagu andmeid leidub, mida importida,» seletas Zirk.

Elurikkuse informaatika vanemteadur Kessy Abarenkov täiendas, et harrastusteadlaste panusel on Eesti elurikkuse info talletamisel jätkuvalt suur ja oluline roll. Lisaks selgitas ta Tartu Ülikooli loodusmuuseumi teadlaste tööd. «Täna panustame sellesse, et ka viimaste aastate jooksul kogutud miljonid DNA-põhiste liikide andmekirjed eElurikkuse portaali kasutajatele kättesaadavaks ja analüüsitavaks muutuksid.»

eElurikkuse andmeressursi moodustavad avaandmetena kättesaadavad andmebaasid. Valdavalt on tegemist andmebaasidega, mida hallatakse PlutoF platvormil. Nende andmebaaside omanikeks on teadlased, harrastusuurijad, riiklikud ja teadusasutused. «eElurikkuse portaali pidamiseks on esmavajalik andmehalduse keskkond – Eestis on selleks PlutoF platvorm. Seal toimub tegelik andmete elu: sisestamine, muutmine, täiendamine, kureerimine, publitseerimine. eElurikkuse portaali kaudu andmete avalikustamine ja jagamine on tegelikult väike osa avaandmete tõelisest elutsüklist,» selgitas Allan Zirk.

eElurikkuse portaali algus ulatub aastasse 2001, mil tollase Zooloogia ja Botaanika Instituudi (Eesti Maaülikool) töötajad Urmas Kõljalg ja Aavo Kuslapuu panid aluse relatsioonilisele andmebaasile, mille eesmärgiks oli hallata teaduskogudes talletatud elusaid ja prepareeritud eksemplaride andmeid.

Algselt oli peamiselt tegemist teadlaste rahvusvahelise kogukonna UNITE globaalse andmestikuga, millest Eestiga seotud andmestik moodustas väikese osa. Aastate jooksul arenes andmehaldusealane teadustöö, mille tulemusena kasutasid platvormi mitmed Eesti teaduskogud ja töörühmad. eElurikkuse portaali kaugem eesmärk on võimaldada mitmesuguseid eluslooduse analüüse, mille kaudu võib teada saada mõne piirkonna, looduskaitseala või kinnistu teadaolevate liikide nimestikku, leiukohti ning muutusi. Samuti seda, kuidas näeb üks või teine liik välja looduses, teaduskogus või mikroskoobi all.