Tsipe Aavik ja Aveliina Helm – Elurikkuse ja loodushüvede hoidmist ning taastamist tagavad maastikuskaalalised protsessid;
Kadri Põldmaa – Uurimus bakterite, seente, taimede ja putukate interaktsioonidest;
Tuul Sepp – Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis;
Siim Veski ja Anneli Poska – Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes;
Ülo Väli – Lindude bioindikatsiooni- ja liigikaitseuuringud;
Evelin Loit ja Liina Talgre – Viljelusviisi ja vahekultuuride mõju mullale, saagile ja kvaliteedile;
Ebe Merilo ja Hannes Kollist – Taimede kohanemine muutuvas kliimas;
Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses;
Veronika Kalmus (kollektiivi juht), Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine;
Katrin Tiidenberg – Sotsiaalmeedia ja digikultuur;
Uku Vainik – Ülekaalu psühholoogia süstematiseerimine ja teooriate testimine;
Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze – Udmurdi kultuuri uuringud;
Amar Annus – Loomingulisuse vormid muistses Lähis-Idas;
Karsten Brüggemann – Vene impeeriumi (ja NSVL) toimetulek etnilise ja kultuurilise mitmekesisusega ning Baltimaade ajalugu;
Eerik Jõks – Eesti keelemuusika indogermaani (saksa, ladina) ning eesti prosoodilises pingeväljas – probleemid ja lahendused kirikulaulu näitel;
Kersti Lust – Eesti pere ja küla aegade tuules: 19. sajandi mikroandmete analüüs.
Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja juba 32. korda.
Komisjon ootas konkursile ettepanekuid 16. detsembriks 2021. Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti tööandjate keskliit, Eesti kaubandus-tööstuskoda ja teenusmajanduse koda.