New Scientist ⟩ Kliimamuutus surub õllepruulijad nurka ja humalasõbrad kuivale

Humalasõbrad võivad varsti kuivale jääda. Pilt on illustreeriv. Foto: Pixabay

Vesi, linnased ja humal. See ongi maailma lemmikjoogi – õlle – klassikaline retsept. Vähemalt vastavalt seadusele, mis 1516. aastal Saksamaal toonases Baieri hertsogkonnas välja kuulutati, tohib õlu koosneda vaid nendest kolmest koostisosast. Tol ajal pärmist, mis odra suhkrud alkoholiks muudab, juttu ei olnud.

Tänapäeva käsitööõllerevolutsiooni valguses selliseid juhiseid enam nii tõsiselt ei võeta, uued ja eksootilised pruulid pakuvad midagi igale maitsele. Kuid üks koostisosa on püsima jäänud, see on hea õlle tugipunkt. Humal annab õllele kibeda maitse, mis tasakaalustab kääritatava teravilja lääget magusust ja annab edasi maitsenüansse, mis üht pruuli teisest eristab. Samal ajal täidab see ka säilitusaine funktsiooni.

See on piisav põhjus, et sageli unustatud humal üheks maailma tähtsamaks taimeks kuulutada. Humalat ähvardab aga tõsine hädaoht – segu muutuvatest maitsetest ja muutuvatest ilmadest. Praegu vahutab paljude huultel küsimus, kas humalat ootab ees kindel ja õnnelik tulevik.