AK ⟩ Viguriga kaardid: haiglasõit

Kihnu kiirabi. Foto: Urmas Luik

Geograafias on läbi ajaloo peale ruumi olnud tähtsal kohal ka aeg ehk kui kiiresti me jõuame punktist A punkti B. Nii võime näiteks mõelda, et Tallinnast jõuame Brüsselisse kiiremini kui Eesti kagunurka, kuigi kilomeetrites on vahe kuuekordne. Üheks ajakriitilisemaks teemaks ühiskonnakorralduses on arstiabi kättesaadavus ja haiglasse jõudmise kiirus. Hõredamalt asustatud piirkondadest jõuab raviasutusse üldiselt aeglasemalt kui tiheasustusaladelt. Siinsel kaardil on näidatud haiglasse jõudmise aega, kui kasutada teedevõrku ja sõita lubatud kiirusega. Muid aspekte nagu kiirabi patsiendini jõudmise aega või liiklusolukorda ei ole lihtsuse huvides arvestatud.

Eesti haiglavõrk on kolmetasandiline. Suured piirkonnahaiglad paiknevad Tallinnas ja Tartus. Ka Tallinna lastehaigla on piirkonnahaigla, mis ravib eelkõige Põhja-Eesti lapsi. Lõuna-Eestis ravi vajavatele lastele on eraldi osakond Tartu Ülikooli kliinikumis. Keskhaiglaid on meil neli: kaks Tallinnas, üks Ida-Virumaal Ahtmes ja üks Pärnus. Väiksemad ja piiratud teenustega haiglad on üld- ja kohalikud haiglad, mis paiknevad igas maakonnakeskuses. Haiglad ja eriarstiabi peavad olema kättesaadavad kõigile abivajajatele, ent ekstreemsematel juhtudel võtab haiglasse jõudmine aega üle tunni, piirkonnahaiglasse palju enamgi. Asustuse planeerimisel, elukohavalikul või väiksemasse kohta elama jäämisel osutub avalike teenuste kättesaadavus eriti oluliseks teguriks.